Kuidas püsida vallavanema toolil 20 aastat?

Vändra vallavanem Peeter Reimann leiab, et Kaisma-poolsed süüdistused on alusetu laim. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vändra vallavanem Peeter Reimann on valitsenud valda 1993. aastast. Ümberkaudsete omavalitsuste juhtidel on kujunenud tema suhtes välja kindel arvamus, mis pole just positiivne. Nemad teavad, kuidas on üks mees suutnud valda nõnda kaua juhtida.

Nii Vändra alevivanem Toomas Sonts, endine Vändra valla volikogu esimees Vassili Padumäe kui kunagise Kaisma valla volikogu esimees Ingrid Sillaste on kinnitanud, et Vändra valla volikogu otsused on vallavanema poolt mõjutatavad.

«Seda juttu on koguaeg räägitud, aga keegi pole seda suutnud tõestada,» ütles Reimanni enda valimisliitu Kodukant kuuluv Karl Rõõmusaare. Mees kinnitas, et 2009. aasta vallavolikogu otsus tunnistada Kaisma ja Vändra valla vaheline liitumisleping kehtetuks oli tollase kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega vastuolus. «Seda küll jah,» ütles ta, kuid lisas et tema siis volikogusse ei kuulunud.

Viimati tegid Vändra vallale ühinemisettepaneku Vändra alev ning Tootsi vald. See leidis aset 2011. aastal. Tollane Vändra volikogu esimees Vassili Padumäe oli liitumisest vägagi huvitatud.

Veel 2009. aastal üritati enamatki. Vändra ja Kaisma vaheline liitumisleping kinnitab, et läbirääkimised käisid kuue haldusüksuse vahel. Nõnda oleks kuuest väikevallast saanud pea 8000 elanikuga omavalitsus. Esimeseks takistuseks osutus Vändra ja Kaisma valla liitumine 2009. aastal, mis oli Vändra alevivanema Toomas Sontsi sõnul suur üllatus. Ta rääkis, et läbirääkimised käisid siiski ühiselt ning piltlikult öeldes saadi liitumislepingust teada ajalehe vahendusel.

Järgmised takistused ilmnesid 2009. aasta juulis, kui Vändra vallavolikogu tunnistas mainitud liitumislepingu viienda punkti kehtetuks. Olgu siinjuures öeldud, et nimetatud punkt oli ainus klausel, mis pidanuks kehtima kuni 2017. aastani.

«Nii kaua, kui valimissüsteem toimib sedasi, et omavalitsuse allasutuste juhid istuvad volikogus, ei juhtu midagi,» ütles endine volikogu esimees.

«Käesolev leping jõustub volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päevast ja kehtib kuni 31.12.2017. Vändra vallavolikogul on õigus tulenevalt majanduslikust või poliitilisest olukorras (sh võimalike haldusterritoriaalsete reformide kontekstis) lepingus kokkulepitud küsimustes võtta vastu teistsuguseid otsuseid, välja arvatud lepingu V peatükis sätestatud küsimustes,» ütleb liitumisleping.

Viiendas peatükis on öeldud, et Kaisma vallale peab jääma kaheks valimisperioodiks volikogus kolm kohta. Vändra volikogu enamus viitab sellele, et lepingu võis kehtetuks tunnistada. Seda seetõttu, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei luba kolme kohta liitunud vallale anda, vaid selle alusel peab liitunud vald saama vähemalt viis kohta.

Tollal kehtinud seadus ei lubanud aga liitumislepingu viiendas peatükis sätestatut kehtetuks tunnistada. Sellele vaatamata seda tehti. Nimelt ütles 2009. aasta juulis kehtinud kohaliku omavalitsuse valimise seaduse paragrahv 8 lõige 3, et mandaatide arv moodustavates valimisringkondades ei või olla väiksem kui kolm. Viiest mandaadist polnud mingisugust juttu.

Miks ei tahtnud Reimann Vändra valda laiendada?

2011. aastal tegid liitumiseks ettepaneku Vändra alev ning Tootsi vald. Endiselt oldi huvitatud ühest suuremast omavalitsusest. Nagu rääkis Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste, siis sooviti halduskulutusi vähendada. Tema sõnul pole mõistlik mitmes väikeses kohas analoogseid nõunikke ülal pidada.

Sama kinnitas ka tollane Vändra vallavolikogu esimees Vassili Padumäe. «Hakkasin volikogu esimeheks selleks, et Vändra alev ja vald saaksid liituda. See on naeruväärne, et 300 meetrit on kahe omavalitsushoone vahel,» ütles ta, nimetades eriliseks lolluseks tõika, et nii alev kui vald võtavad tööle eraldi haridusnõuniku.

Ta seletas, miks ühinemine teoks ei saanud. «Osad volinikud hääletasid nii-öelda nii, nagu peab,» ütles ta. Nimelt olnud põhjuseks vallavanema hirm kaotada ametikoht. Pelgalt alevi ning Tootsi liitumise korral suurenenuks elanikkond enam kui kahekordselt ning sellisel juhul poleks Reimanni juhitud valimisliit uues volikogus enamust moodustada suutnud.

Padumäe kirjeldas Reimanni võimulpüsimise mehhanismi. Põhilisteks häältekogujateks olevat koolidirektor, endine lasteaia juhataja ja rahvamajade juhid.

Volikogu liige Andres Sõnajalg lisas, et üks marionetist volinik on ka vallavanemalt palka saav jalgrattatreener.

Reimann on aga vallavanemana eelnimetatute tööandjaks. «Nii kaua, kui valimissüsteem toimib sedasi, et omavalitsuse allasutuste juhid istuvad volikogus, ei juhtu midagi,» ütles endine volikogu esimees. Seda põhjusel, et just nemad on Reimanni «häältemasinad» ning samaaegselt on nad ka vallavanema palgal. Seega, nii kaua, kui Vändra ei laiene ning osade volikogu liikmete ustavus ei kao, ei suudeta Reimanni tooli kõigutada.

Valimissüsteemi kritiseeris ka Vändra alevivanem Toomas Sonts, kelle sõnul on samuti probleemiks tõik, et omavalitsuse allasutuste juhid saavad volikogus istuda. Ta kinnitas, et praeguste seaduste kohaselt pole midagi teha isegi regionaalminister Siim-Valmar Kiisleril. Viimane ei saagi antud juhul teha enamat, kui öelda, et soovitab Vändra võimul liitumislepingut tungivalt austada.

Pärast 2011. aasta liitumisläbirääkimisi astus Vassili Padumäe tagasi. Tema sõnul polnud mõtet volikogus enam istuda, kuna midagi muuta ei õnnestunud.

Eile õhtul toimus Vändra vallavolikogus kolmandat korda hääletus selle üle, kas kaotada Vändras kaks valimisringkonda või mitte. Reimanni tiib soovis likvideerida eraldiseisva Kaisma valimisringkonna. Selle vastu hääletasid Ingrid Sillaste (valimisliit Kaisma-Vändra Liit), Marika Kruusmaa (valimisliit Kaisma-Vändra Liit) ning Lev Kuzmin (valimisliit Kaisma-Vändra Liit), Andres Sõnajalg (valimisliit Realistid), Ain Pertel (valimisliit Üheskoos), Kaido Madisson (valimisliit Üheskoos) ja Lea Toom (valimisliit Üheskoos).

Hääletustulemuseks oli 8:7 ning võitis Reimanni valimisliit «Kodukant». Ühe ringkonna moodustamist toetasid Karl Rõõmusaare (valimisliit Kodukant), Heldi Raude (valimisliit Kodukant), Erich Perner (valimisliit Kodukant), Liivi Vähesoo (valimisliit Kodukant), Aime Auksmaa (valimisliit Kodukant), Merle Ervin (valimisliit Kodukant), Eha Kuldkepp (valimisliit Kodukant) ja Andres Tamm (Keskerakond). Viie nimetatud isiku sissetulek sõltub otseselt vallavanema otsustest. 

Oponeerinud Andres Sõnajala väitel oli hääletus vajalik selleks, et miski praeguse huvigrupi võimu kõigutada ei saaks. «Seda hääletust tuleks võtta sõnumina ka teistel valdadel. Võivad ju tulla sundliitumised. Seda tuleks võtta märgina, et praeguse Vändra valla volikogu enamust ei saa usaldada,» ütles ta.

Vallavanem Peeter Reimanni enda sõnul on küsitud arvamust valedelt inimestelt ning tema kohta esitatud väidetest on 99 protsenti laim. Ta soovitas vestelda mõne objektiivsema isikuga. Siinjuures tasub mainida, et soovitatud isikute palk sõltub Reimanni otsustest.

Vändra ja Kaisma valla liitumislepingu järgsete sündmuste kronoloogia

•   Vändra ja Kaisma valla liitumisleping allkirjastati 2009. aasta 30. märtsil

•   Liitumislepingu punkt V pidanuks kehtima kuni 2017. aastani. 

•  «Volikogu koosseisus on läbi saadikumandaatide kvoodi tagatud käesoleva lepingu sõlmimisel ja ka edasipidi: 

     1) moodustatavale Kaisma valimisringkonnale 3 saadikumandaati; 

     2) moodustatavale Vändra valimisringkonnale 12 saadikumandaati.

Moodustatavad valimisringkonnad jäävad kehtima vähemalt kuni kohaliku omavalitsuse üksuse volikogude valimisteni aastal 2017,»  ütleb liitumislepingu viies punkt.

•   2009. aasta juulis otsustab Vändra valla volikogu tunnistada viienda punkti kehtetuks kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega mittekooskõlas oleva punktina.

•   Tollal kehtinud kohaliku omavalitsuse valimise seadus oli tegelikkuses liitumislepingu viienda punktiga kõigiti kooskõlas.

•   2011. aastal avaldavad soovi Vändra vallaga liituga Vändra alev ja Tootsi vald. Vändra valla volikogu ei soovi alevi ning Tootsi liitumist. Volikogu esimees Vassili Padumäe astub ametist tagasi.

•   2013. aasta juulis kaotatakse Vändra volikogu otsusel häältega 8:7 Kaisma valimisringkond. Seeläbi ei pea Vändra vald täitma ühtki liitumislepingus sätestatud punkti.

Tallinn, 6. november 2013. Pressinõukogu arutas Vändra vallavanema Peeter Reimanni kaebust Postimehes ilmunud artiklite peale ja leidis, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava. Otsusega saab tutvuda siin.