/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/07/16/1899978t1h06a3.jpg)
«Eesti on vanade, nõuetele mittevastanud prügilate korrastamisega siiani väga hästi toime tulnud, kui arvestada, et kokku on suletud ja korrastatud ligi 150 prügilat,» ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek BNSile.
Eestis on suletud ja korrastatud ligi 150 prügilat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski on ilmne, et mõne prügila osas ei jõuta korrastamistöödega valmis algselt kavandatud tähtajaks, lisas ta.
Sulgemise staadiumis on näiteks Kohtla-Järve poolkoksi prügila ja Kehra tööstusjäätmete prügila, aga ka Sillamäe ja Kudjape tavajäätmete prügilad. Kiviõli poolkoksi prügila on juba korrastatud.
Nõuet, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi 16. juulist biolagunevaid jäätmeid olla üle 30 massiprotsendi, täidetakse juba praegu sega-olmejäätmete taaskasutuse teel, mis seisneb nii mehaanilis-bioloogilises töötlemises kui ka jäätmete põletuses. Selle tulemusel sisuliselt sega-olmejäätmeid prügilates ka ei ladestata, ütles Eek.
Eestis täidetakse kõiki Euroopa Liidu (EL) prügiladirektiivist tulenevaid biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise sihtarve, mis vanadele liikmesriikidele olid seatud aastaks 2016, uutele aga aastaks 2020. Selles võrdluses kuulub Eesti praegu ministeeriumi hinnangul ELi edukamate hulka.
«Olmejäätmete käitluse probleemiks ja ühtlasi väljakutseks on liigitikogumise ja materjalina ringlusvõtu madal tase võrreldes ELi edukamate riikide ja aastaks 2020 seatud sihtarvudega,» sõnas Eek.
Tänavu 5. juunil muutis riigikogu jäätmeseadust ja nõuetele mittevastavate prügilate sulgemise lõpptähtaeg lükkus edasi selle aasta 16. juulist 2015. aasta lõpuni.
«Praeguse seisuga peaks see olema piisav, et lõpetada korrastamistööd kõigil neil prügilatel, kus need on veel käimas,» arvas Eek.