/nginx/o/2013/06/19/1841976t1hc13b.jpg)
Erakondade rahastamise järelevalvekomisjon (ERJK) arutab homme toimuval istungil komisjoni aseesimehe Kaarel Tarandi koostatud ülevaadet erakondade reklaamikulude kohta ning kaalub parteide telereklaami kulude võrdlusbaasi loomiseks monitooringu tellimist.
Tarandi raporti ajend oli kevadel avalikkuse ette jõudnud tõsiasi, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) 2011. aasta riigikogu valimiste eel näidatud telereklaam läks kampaaniaaruande kohaselt võrreldes teiste parteidega oluliselt vähem maksma.
Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Ardo Ojasalu sõnul jõudis Tarand oma raportis seisukohale, et praegu on parteide reklaamikuludes väga palju erinevaid muutujaid ja isegi kui ühe erakonna kohta õnnestuks kõik reklaamikulude andmed kokku koguda, puudub võrdlusbaas, et anomaaliaid avastada.
«Mina isiklikult ei oleks nii pessimistlik, kui Tarand oma raportis ja ma leian, et neid andmeid on võimalik juurde koguda Kontroll on täiesti tehtav, kui seda teha piisavalt laialt. Ma leian, et monitooringufirmadele tuleks teha ülesanne kontrollida, kui palju on erakondade reklaame eetris ja võrrelda seda kasutatud rahaga. Sellega hakkab tekkima võrdlusbaas, mis võimaldaks mõne erakonna puhul tekkivaid anomaaliaid tuvastada,» rääkis Ojasalu Postimehele.
Tema sõnul on telereklaami mahu mõõtmiseks kaks varianti - üks on sekundipõhine ja näitab kui palju on reklaam olnud ajaliselt eetris ja teine GRP põhine, mis näitab kui paljude vaatajateni reklaam jõuab.
«Sotsiaaldemokraatlik Erakond on öelnud, et nende tellimus oli GRP põhine, mis tähendab, et reklaam pidi jõudma teatud hulga vaatajateni. Reklaamisekundite arv oli makstud raha arvestades väga suur, kuid erakond on väitnud, et nad kasutasid odavamat eetriaega ehk reklaamid olid pikemalt eetris, aga ühe konkreetse reklaamisekundi mõju oli väiksem, kuna nemad ostsid reklaami odavamal, mitte prime time ajal,» lausus Ojasalu. GRP on telereklaamis kasutatav ühik, mis näitab vaatajate hulka, kelleni reklaam jõuab.
«Kaarel Tarandil on selles mõttes õigus, et reklaamikulude võrdlemiseks on muutujaid hästi palju. Samas ei ole adekvaatse võrdlusbaasi loomine ületamatu raskus. Selleks tuleks kõigepealt luua andmebaas. Ainuke võimalus võrdlusbaasi loomiseks on valimiste aeg, kuna muul ajal tellivad erakonnad telereklaami väga vähe. Kui me sügisestel valimistel monitooringu tellime, siis peaks see olema piisavalt üksikasjalik, et me suudaks vaadata iga erakonna reklaami aega igas konkreetse telekanalis ja kas reklaam oli prime time või muul ajal,» ütles Ojasalu.
Ta lisas, et ammendava võrdlusbaasi koostamiseks ei piisa ilmselt ka eelseisvate sügiseste valimiste eel tehtavast monitooringust.
«Me võime SDE või mõne teise erakonna näite põhjal mingeid küsimusi esitada ja saada vastuseid. Võib-olla me saame mingi ettekujutuse, aga andmebaasi loomiseks on vaja pikemat perioodi. Me arutame homme erakondade rahastamise järelevalvekomisjon istungil üksikasju. Kaarel Tarand räägib oma raportile detaile juurde ja siis selgub täpsemalt, millise tee me valime,» rääkis Ojasalu.
Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni menetluses on praegu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna telereklaami maksumus 2011. aasta riigikogu valimiste kampaaniaaruandes. Valimiskuludena märkis SDE 725 000 eurot, sellest kulus telereklaamidele veidi üle kolmandiku. Parteide kampaaniakulusid võrreldes tekkis küsimus, kas kulud ikka olid nii väikesed. 2010. aasta novembris ja detsembris jooksis SDE 20. aastapäevale pühendatud reklaam, mida erakond oma kampaaniaaruandes ei kajastanud. Selle reklaamikampaania maksumus oli 60 000 eurot, kuid isegi selle summa liitmisel olid sotside telereklaami kulud teiste erakondadega võrreldes oluliselt väiksemad.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)