/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/06/29/394796t1hff63.jpg)
Esmaspäeval jõustuvad seadusemuudatused, mis reguleerivad täpsemalt salakaubaveo ja ametialaste kuritegude karistusi.
Seadusemuudatus täpsustab korruptsiooni eest karistamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus tänavu 20. juunil vastuvõetud seaduse kohaselt saab arvestada raskendava asjaoluna nii pistise, kui ka altkäemaksu võtmise korduvust, sõltumata sellest, kumb tegu varem toime oli pandud.
Senise seaduse kohaselt oli võimalik raskendava asjaoluna arvestada vaid pistise võtmist või andmist kui varasem tegu on samuti olnud pistise võtmine või andmine ning altkäemaksu puhul samuti vaid altkäemaksu. Muudatused võimaldavad ametialaste kuritegude regulatsiooni korrastada ja täpsustada vastutust korduvate tegude eest pistise ja altkäemaksu korral.
Teise olulise muudatuste kohaselt on võimalik edaspidi karistada Eesti kodaniku, ametiisiku või juriidilise isiku poolt välismaal toime pandud korruptsioonikuritegude eest Eesti karistusõiguse järgi ka siis, kui tegu ei ole karistatav selles riigis, kus ta toime pandi.
Need muudatused on tehtud seoses GRECO poolt Eestile antud soovitustega, muuta laiemaks ka välismaal toime pandud kuritegude karistamise võimalused.
Maksualaste kuritegude puhul täpsustavad muudatused salakaubaveo koosseisu tingimusi, mille kohaselt on tulevikus karistuse karmusel määravaks eelkõige salakauba kogus ja väärtus.
Vastuvõetud muudatustega loetakse karistatavaks ka sellise kokkuleppe sõlmimine, mille eesmärgiks on rahapesukuriteo sõlmimine. Selle sätte seadusesse lisamiseks konsulteeriti Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise meetmeid hindava ekspertkomiteega.
Mitmete ametikuritegusid puudutavate sätete muutmine on vajalik, et kindlustada rahvusvahelistest lepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest Eestile tulenevate kohustuste täitmine.