/nginx/o/2014/01/07/2737394t1h825b.jpg)
/nginx/o/2013/07/12/1891378t1h49dc.jpg)
Pärast seda kui politsei lasi juunikuu viimase päeva varahommikul Haapsalu lähedal Ridala vallas kaklejate lahutamiseks kaks hoiatuslasku, ristis meedia kuurortlinna kärmelt peksupealinnaks.
Kuidas peksupealinnas peksa saada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on üles puhutud!», «Igal pool kakeldakse», «Tegelikult pole siin hullu midagi», «Haapsalus elavad sõbralikud inimesed». Selliseid ütlemisi kuuleb pärast vahejuhtumit paljudelt haapsallastelt, kelle meelest on nende linnale ülekohut tehtud.
Kas tegu on ülekohtu või karmi tõega, mida tunnistada ei soovita, tuleb selgeks teha kohapeal.
Möödunud reede õhtul on viis Virtsu meest 70 kilomeetrit põhja poole sõitnud ja söövad Risti bensiinijaamas 2,50 eurot maksvaid burgereid. Haapsaluni jääb napp 30 kilomeetrit. Küsimusele, kas ka Virtsu kandis igal nädalavahetusel kakeldakse, nagu väidetavalt Haapsalus, kostab neljast suust peaaegu ühel ajal vastuseks kindel EI. «Meil nii hull ei ole, kakeldakse ainult üle nädalavahetuse,» täpsustab üks Läänemaa meestest.
Öö peksupealinna keskuses
«Kas selline ongi reede õhtu Haapsalus?» arutavad omavahel noored peaaegu inimtühjal Karja tänaval, mõnisada meetrit linna ööelu keskmest. Kella üheksa paiku siin küll rahvamasse märgata ei ole. Nõndanimetatud ööelu keskus kujutab endast pikka kaubandushoonet, mille ees laiub umbes sama suur parkimisplats. Pidulised tavatsevad koguneda sealsamas parklas, kust siis õhtu jooksul minnakse edasi kaubakeskuses tegutsevatesse lokaal-klubidesse Lounge Lemon ja Club Africa.
Kella veerand kümne paiku hakkab rohkem rahvast saabuma. Silma järgi 10–15 aasta vanuse Mercedes-Benzi kabrioleti juht, kes kannab rohelist kollase triibuga dressipluusi ja lumivalgete raamidega päikeseprille, on oma kõlarite helitugevuse vaata et põhja keeranud. Mõne minuti pärast möödub umbes viiekilomeetrise tunnikiirusega 7. seeria BMW, mis samuti vähemalt kümnend tagasi müügisalongist väljunud. Kuid see selleks, maanteemürsk on kenasti läikima löödud. Veel kirkamalt läigivad loojuva päikese kiirtes selle väärika luksussedaani veljed. Mitte mingisugused harilikud veljed, vaid ikka sellised, mis tutikana vähemalt paarsada eurot tükk maksavad.
Bemarijuht ja kõrvalistuja tunduvad olevat oma suksu väärtuses veendunud. Lasevad autoaknad alla, et vali muusika laiema publikuni jõuaks. Neilgi noormeestel on valgete raamidega päikeseprillid, mis langetatud ninale samamoodi, nagu teevad Rein Lang või Jaak Aaviksoo. Nad otsivad silmsidet kaunimate preilidega Club Africa väliterrassilt ja saadavad samas jõulisi pilke meessoo esindajatele. Bemarijuht teeb kaubakeskusele imeaeglaselt sõites tiiru peale ja pargib siis masina ära.
Kaks minutit hiljem sätib end samasse lähedale Chevrolet Trailblazeri süsimust maastur. Juhil ja tema kaaslasel on loomulikult valgete raamidega päikeseprillid ja autol kallimat sorti veljed – vaata et säravamadki kui bemaril. Käeviibutusega tervitatakse parkla ääres pingil kanget alkoholi manustavaid kambajõmme. On kuulda, kuidas üks ilmselgelt sõiduki võimsusnäitajatest lugu pidav noorhärra kamraadiga vaidleb. «See on vähemalt kaks-null,» teatab ta mootori võimsuse kohta. «Kolm-null on see,» vastab teine, ja vestlus on lõppenud. Viie minuti möödudes antakse Trailblazeri mootorile valu ja kiirendatakse kummide vilisedes Jaama tänava poole.
Kell 21.30 saabub luitunud hõbehall Toyota Yaris, mis ilmselgelt pole ammu pesulaga kohtunud. Blondeeritud juustega keskealine mees avab pagasiruumi ja tõstab sealt välja kõlarid, mis on pea sama suured kui Yarise pakiruum. Saabus esineja Urmas Koppel!
Juba õige varsti keerutavad tema muusika saatel pubis jalga noored ja vanad. Nõtke põlve ja puusaga lühikestes pükstes noorsandid viskavad pisikese lava ees näppu ja mängivad õhukitarri. Pubi alla keldrisse, klubisse Africa pole üheeurosed shot’id südaööks veel kuigi palju inimesi meelitanud.
Selle asemel ilmestavad ruumi tantsupõrandat ja baarileti-esist eraldavad kuldsed paarimeetrised Tauno Kangro loodud skulptuurid, mis fantaasiale palju ruumi ei jäta – paljas fallosega musklis mees tantsib palja naisega. Paarike ühes ruumi otsas on küll riides, aga fantaseerida pole siingi midagi – teineteist suudeldakse ja näpitakse kirglikult kõigi silme all. Teise tantsupaari meespool ajab neiule käe seeliku alla, ja viimasele tundub see igati meeldivat. Vähemalt lubab niiviisi arvata tema meelas näoilme.
Kambaka pidavat reedeõhtuses Haapsalus samuti suurima tõenäosusega kätte saama just Africa ööklubis erootiliste taieste vahel. Kambaka all ei mõelda siinkohal aga kambakesi kaklemist – see tähendab hoopis poolt liitrit Viru Valget Põltsamaa mahlaga.
Pekstakse välisukse kõrval
Kella kolmeks hommikul on Africa keldrisse klubipileti ostnud 100–150 inimest.
«Mul on sünnipäev, kas me tasuta sisse saame?» uurib lühemat kasvu mehepoeg tund enne klubi sulgemist piletimüüjalt.
«Palju sõpru sul on?»
«Nii palju, kui sul pileteid on.»
«No kus su sõbrad siis on?»
«Oota, ma kohe helistan,» otsib sünnipäevalaps oma kapuutsiga dressipluusi ja teksade taskust üles nutikamat sorti kännuka, silmitseb seda hetke alkoholist juba uduseks muutunud siniste silmadega ja veab siis parema käe pikkpeetriga üle ekraani.
«Noh, kus su piletid, mul on kaveri’d kohal,» kostab mõne minuti pärast.
Piletimüüja leti vastas, kohe välisukse kõrval, jagab obadusi ruudulise soniga lahjemat tüüpi peoline, kes on selleks puhuks oma varbavaheplätud jalast visanud. Obaduste jagamisega tegeleb teinegi sell – keskmise riidekapi mõõtu valges T-särgis, siilisoengu ja tätokaga, mille muster algab küünarnuki juurest ja jõuab üle triitsepsi ja biitsepsi sujuvalt parema kõrva taha. Obadusi jagatakse küll vaheldumisi, kuid mitte omavahel. Taotakse hoopis Boxeri automaadi nahast nuia. Pärast riidekapitüübi antud lööki näitab automaat arvu 840. Muie tüübi suunurgas reedab rahulolu.
Pidutsetakse parklas
«Me oleme väga nördinud ja solvunud, et seda kaklust meiega seostatakse. Kui kell 4 uksed kinni panime, oli kõik veel vaikne,» räägib klubi Africa piletimüüja kaklusest, mis Haapsalule peksupealinna maine tõi.
«Vend ise noris kõigiga tüli, kuni üks vedu võttis,» räägib linnalegend hoiatuslaskudega lõppenud kakluse algusest.
«Püüab oma nina alati vahele toppida. Ainuke õige mees meil siin üldse. Ta ongi selline laskjapoiss,» kajab Haapsalus vanade puumajade vahel veel teinegi legend – politseinikust, kes paari nädala eest ametirelvast õhku lastes kaklejaid hoiatas.
Taksojuhid räägivad, et väiksemaid õiendamisi tuleb peokohtade ees ette igal öösel.
Suuremas või väiksemas õiendamises on osalenud ka Lemon Lounge’i välisuks. Mõralise ukse väljavahetamisega ei paista kellelgi kiiret olema.
Samas demonstreerivad purjakil Janno ja veidi rohkem purjakil Ken, kuidas ei millestki muhku norida.
«Tahad teemat vä?»
«Annan molli või?»
Nii korrutavad nad teineteisele paarkümmend korda, aga valgetes jakkides naised kipuvad segama. Üks kordab pärast igat tahad-teemalist repliiki: «Janno, lähme ära!», ja teine pärast igat kas-annan-molli küsimust: «Ken, rahune maha!»
Lõpuks rahunevadki poisid maha ja naised jäävad terrassile sõbrannade jutte rääkima. Ken käib neile aeg-ajalt meelde tuletamas, et jätab selle raisa näo meelde, sest see kõrvarõngaga kutt talle kohe üldse ei meeldi.
Kolmele noormehele ja ühele neiule ei sobi Urmas Koppeli möödunud kümnendi klubihitid pubist ega värskemad palad Africast ja Lemonist. Nende punase Ford Sierra avatud pagasiluugist kostavad hoopis kodust kaasa võetud trance-lood, noored toetavad tagumikud vastu autot ja rüüpavad pooleliitrisest pudelist viina. Selliseid seltskondi on täis terve parkla, ja rahvast sebib seal kindlasti rohkem kui pubi ja klubi Africa ning Lemon Lounge’i peale kokku.
Lõuna ajaks on üks öösel Africa ees pidutsenud seltskondadest jõudnud samasse pubisse õllega pead parandama. Mustal nahkdiivanil tehakse plaane nädalavahetuseks.
«Teeme pulli, lähme loomaaeda,» pakub üks lõbusas tujus turskem tegelane.
«Kus see loomaaed sul on?» tahab sõber teada.
«Tallinnas, noh. Lähme ahve vaatama!» lõkerdab esimene naerda, nakatades sellega ka ülejäänud seltskonna.
Läänemaal rahulik elu
Politsei- ja piirivalveamet kinnitusel möödus eelmine nädalavahetus Läänemaal ja Haapsalus politseile rahulikult. Isikuvastaste kuritegude kohta neile infot ei laekunud.
Justiitsministeeriumi avaldatud statistikast selgub, et viimasel neljal aastal on Läänemaal isikuvastaste kuritegude arv pidevalt vähenenud, Tallinnas on neid viimasel paaril aastal aga järjest rohkem.