Golf: pall auku ja kogu lugu?

Proovi vaheajal: ees Jõelähtme golfikeskuses etenduva «Neljakesi paaris» lavastaja Vello Janson oma koera Anubisega, taga näitlejad Raivo Rüütel, Lauri Nebel, Egon Nuter ja Sulev Teppart. Foto: Karli Saul

Golf tundub kõrvaltvaatajale mõttetu ajaraiskamisena. Eesti väheseid professionaalseid golfiõpetajaid Rein Auväärt hoiatab aga, et sellest mängust võib kergesti sõltuvusse sattuda.

Neil päevil harjutasid Jõelähtme golfiväljakul mängu neli näitlejat, kel mänguoskust seal etenduvas tükis «Neljakesi paaris» hädasti vaja läheb. Esietendus oli eile ja publik veendus, et Egon Nuterile, Raivo Rüütlile, Sulev Teppartile ja Lauri Nebelile piisas neljast õppepäevast täiesti. Rein Auväärt (69), kes on alaga tegelenud pea kakskümmend aastat, pidi aga professionaalseks õpetajaks saamiseks koguni kuus aastat Soomes Kuortase rahvusvahelises spordiinstituudis õppima. Kas seda lihtsalt palli aukuajamiseks natuke palju pole?

Isegi üksinda on huvitav

Pealtnäha pole golfimängus midagi keerulist. Võtad aga kepi, lööd palli, see veereb auku ja kogu lugu. Väär­arusaamu on teisigi – näiteks see, et golf on mõeldud vaid rikastele ja seda mängivad ainult vanamutid ja vanamehed. «Saadakse täiesti valesti aru, milleks üldse on vaja golfi harrastada. Põhieesmärk on hoopis keskendumine, liikumine ja neli-viis tundi tegevust järjest. Selle aja jooksul jõuab pallile nii pihta kui ka sellest mööda lüüa, linnulaulugi kuulata, ehkki seda viimast teevad millegipärast vähesed,» sõnab Auväärt. «Golfis on kolm põhinõuet: jälgida teiste mängijate ohutust, sest golfikepp on raske, ning et keegi sellega pihta ei saaks, arvestada kaasmängijatega ja hoida väljak korras. Lühidalt öeldes – tähtis on normaalne, viisakas käitumine.» Kindlasti on paljudele tähtis ka tulemus, sest pall tuleb auku saada võimalikult väheste löökidega.

Algajale on huvitav teada sedagi, et golfis pole kaasmängijaid tegelikult vaja. Ja ehkki mängu isegi kuni neljakesi mängitakse, siis kollektiivsusega – nagu korv- või jalgpallis – pole enamasti mingit pistmist, paarismäng on hoopis teine asi. Tavaliselt seisab iga mängija vaid enda eest ja head tulemused on need, mis ka parema enesetunde tekitavad. Mida dünaamilisem, kassilikum ja pehmem löök, seda suurem on tõenäosus head skoori saavutada. Ainus, mida Auväärti sõnul pall saada ei taha, on toores jõud. «Oluline on läheneda löögile mõistusega. Kui palli metsa lööd, tuleks analüüsida, miks nii läks. Alles siis hakkavad tulemused paranema. Lihtsalt niisama palli tagumas käia pole mõtet.»

Ettevaatust, golfihaigus!

Kui tavaliselt käiakse golfi mängimas umbes kord nädalas, hoiatab õpetaja siiski kohe, et mõnele võib süütu harrastus isegi ohtlikuks saada. Seda, ütleb Auväärt, nimetatakse golfihaiguseks.

«See on niisugune asi, et inimene mõtleb magadeski golfi peale, ärkab samuti samade mõtetega. Rõhutan siiski, et golf, see pole elu. See on lihtsalt üks mäng,» räägib golfiõpetaja ja lisab, et enamasti tekib sõltuvus kinnisideest saavutada kujuteldav eesmärk. Tahetakse ebareaalset tulemust, mille saavutamine nõuab rohkesti aega, pühendumist või – kui tegemist profimängijaga – ainelist kasu. «Mäng pole aga seda väärt, et selle tõttu hakkab lagunema perekond ja kaotatakse töökoht. Drastilisematel juhtudel on mängija hommikust õhtuni väljakul – no kes tahab endale säärast meest või naist, kes ainult palli taob? Prügi on välja viimata, kodutööd tegemata, majanduslikud võimalused langevad – see pole ju normaalne! Minu meelest peaks golfimäng inimesi elus hoopis edasi aitama.»

Nagu öeldud, õpetab golf inimest eelkõige keskenduma, kuid see toetab ka ükskõik millise teise spordialaga tegelemist. Isegi ratsutaja kehahoiakut, sest golf parandab rühti – längus õlgade ja sissevajunud rinnakorviga seda mängida ei saa.

Auväärt tunnistab, et tuli ise ilmselt tänu golfile rasketest terviseprobleemidest võitjana välja. Vähe sellest, et ühe golfiringiga kaotab mängija 2500–3000 kilokalorit ja ülekaalulisi harrastajaid vaat et polegi – Auväärt taastus isegi insuldist, mis esiti halvas pool keha. Hiljuti tabas teda aga infarkt, millest samuti pole enam pealtnäha jälgegi. «Usun, et mind aitas mängust saadud mõttelaad,» ütleb ta. «Põhiline on positiivne ellusuhtumine.»

Unistuseks rahvagolfiväljakud

Golfivarustuse hulka kuulub eeskätt golfikott, mille sisse mahub eri pikkusega löökide sooritamiseks viis kuni seitse keppi ja pallid, mille hulk sõltub sellest, kui palju mängija neid võssa saata või kaotada kavatseb. Viisteist kuni kakskümmend palli võiks algajal ikka kaasas olla. Kott ja kepid maksavad kokku 150–300 eurot ja nendega saab mängida kogu elu. Pallid, millest igaüks kaalub 46 grammi ja mille läbimõõt on 4,2 cm, tuleb muretseda eraldi.

Riietus võiks olla mugav, kuid kehtib reegel, et teksapükste või kontsakingadega väljakule ei minda. Müts võiks aga küll peas olla, sest tundide viisi päikese käes viibida pole eriti hea. Golfikotis on eraldi taskud ka soojema riietuse jaoks, sest ilm võib tundidega muutuda. Tuulekindel jope on kindla peale minek, eriti kevadel ja sügisel. On olemas niiskuskindlad nahast golfikingad, kuid väga hästi sobivad ka tavalised spordijalatsid.

Auväärt ütleb, et tema unistuseks on rahvagolfiväljakud, mida võiks kõikjale rajada ning kus inimesed väikese tasu eest mängida saaks. «Need ei pea olema viimase peal väljakud, aga inimesed saaksid elust rõõmu tunda ja seeläbi paraneks kogu ühiskond,» leiab ta.

Kui maailmas on golfiväljakuid kümneid tuhandeid, siis Eestis vaid kaheksa. Tasemelt on need aga täiesti arvestatavad. Jõelähtme golfikeskus on reitingutasemelt Euroopas 84. kohal, samas kui näiteks Hispaanias on väljakuid üle 2000, Rootsis üle 550 ja Soomes 150.


Mõtteid vanadelt golfimängijatelt

•    Golfipallid on valged nagu munad. Neidki müüakse jaokaupa ja nädal hiljem pead ostma uued.

•    Ehk oled märganud, et palju kergem on tõusta kell 6 hommikul ja golfi mängida, kui minna kell 10 kirikusse?

•    Golfi on mõttekas mängida just pühapäeval, sest see päädib alati suure palvetamisega.

•    Hea kaasmängija on see, kes mängib alati sinust pisut halvemini.

•    Kui soovid golfis suuremat edu saavutada, alusta sellega tunduvalt nooremas eas.

•    Pole tähtis, kui kehvasti mäng läks, alati on võimalik mängida halvemini.

•    Golfimängijad, kes kinnitavad, et nad ei peta, valetavad ikkagi.

•    Golfimatš on justkui tuleproov sinu osavuse ja vastase vedamise vahel.

•    Golf on ainuke spordiala, kus ainus kardetuim vastane oled sa ise.

•    Golf on nagu abielu: kui võtad asja liiga tõsiselt, siis see ei toimi. Ja mõlemad on kallid.

Allikas: www.seniorgolfers.info


Arvamused

Lauri Nebel

Totaalselt kolossaalne vahe on selles, mida enne golfist arvasin ja mida praegu. Varem lihtsalt puudus igasugune arvamus, aga praegu algab mäng nimega golf minu jaoks suure algustähega.

Sulev Teppart

Kõigist mulle teada olevatest «kepi-palli» mängudest (maa- ja jäähoki, kriket, kroket, polo eri versioonid) on mulle lähedased snuuker ja golf. Kumba eelistada? Soovitus: meie kliimas jälgi hoolikalt aastaaegade vaheldumist!

Egon Nuter

Enne olin näinud golfi televiisorist, miskipärast see mäng mulle meeldis ja tundus aristokraatlik. Pärast põgusat kokkupuudet süvenes see arvamus veelgi, aga süvenes ka teadmine, et tublidus ja tunnetus ei tule tööta. Ja nüüd saan ka aru, miks ühe meetri pealt august mööda lüüakse. Aga isegi sel juhul on see üks tore ajaviitmise vorm.

Raivo Rüütel

Golfi õppimise ajal tuli selgus majja, et kui üldse mingisugune spordiala mulle sobib, siis on see golf.