Jürgen Tamme: projekt «demokraatia»

Jürgen Tamme Foto: Andres Haabu

Egiptuse esimese demokraatlikult valitud presidendi eemaldamine ja kodusõjaoht Vahemere teisel kaldal tekitab Euroopas segadust. Lisaks võimetusele langetada kiireid otsuseid tõi see esile ebamugava tõsiasja – EL on toetanud araabia diktatuure pikka aega, kuid tunnistada seda ei taheta.

Võib küsida, miks sekkusid ELi riigid sõjaliselt Liibüas ning blokk kõigutab Süüria režiimi, kuid inimõiguslaste poolt «hullematest hullemate» maade sekka liigitatud rikka rantjeeriigi Saudi Araabia võime eelistatakse mitte ärritada. Seejuures rõhutab ühendus, et kus iganes demokraatlikud väärtused või inimõigused on löögi all, tuleb reageerida.

Teisisõnu võib küsida – miks teatud diktaatoreid nähakse Euroopas soovimatutena, kuid teised, kes on kaugel demokraatiast, naudivad soosingut? Näiteks tasub meenutada mitme Lõuna-Euroopa riigi liidri häid suhteid Muammar Gaddafiga, kes oma isiklikke kaameleid Elysée, El Prado ja Villa Doria Pamphilise kõrval tuulutas. Sõjas Liibüaga kandsid samad riigid aga põhiraskust, eitades igasuguseid salasuhteid.