Supervaras või hoopis superisa?

Supervaras Gru ja minionid, keda ühel hetkel seletamatutel asjaoludel vähemaks hakkab jääma. Mis ja miks juhtus, peab välja selgitama Gru, kõik ikka selleks, et päästa maailm kurjade jõudude käest. Foto: outnow.ch

Kes oleks võinud arvata, et animafilm, mis kannab eestikeelses versioonis nime «Mina, supervaras» ja originaalis otsetõlkes «Põlastusväärne mina», võiks sobida mitte üksnes väikestele lastele, vaid isegi väikestele tüdrukutele? Teatud koguperefilmide «küpsus» tekib lihtsalt koos laste kasvamisega, kuid ka filmiloojad arvestavad üha rohkemate sihtrühmadega.

Esimesest filmist tuttava supervarga Gru (eestikeelses versioonis on talle hääle andnud Tiit Sukk) hea süda paistab tükikese haaval avanevat juba filmiloo esimeses osas, nii et pole imestada, kui teises tulevad lisaks põnevusele mängu ka suhted. Kui kolme tüdruku lapsendamise tagamaad olidki algselt omakasupüüdlikud, siis teises osas on ta hooliva isana valmis kehastuma kas või haldjaprintsessiks ja minema, hambad ristis, kohtamisele.

Endise pahalase uute, pereväärtusi kõrgelt hindavate elukommete tunnistuseks on koguni tema salajane tehas Dr Nefario (Ivo Uukkivi) juhendamisel ümber seatud põnevate maitsetega (kõik, mis on hea, ei pea olema tingimata maitsev!) moose ja tarretisi valmistama.