/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2013/01/15/1524642t1h96da.jpg)
Tallinna linnapea Edgar Savisaare esindaja advokaadibüroo Lextal advokaat Oliver Nääs ütles Postimehele, et Savisaar tasus kustutatud laenu raamatu «Tõde Eestist» kirjutamise eest saadud honorariga.
Advokaadibüroo: Savisaar tasus laenu honorariga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaat selgitas Postimehele, et Edgar Savisaare majanduslike huvide deklaratsioonist nähtub, et Edgar Savisaarel oli kaks laenu. «Nõudeõigusest on loobutud vaid ühe laenu osas summas 173 550,81 eurot, võlausaldajaks Pipa Business Corporation. Laen summas 31 956 eurot on endiselt deklareeritud laenuna.»
Peter Keiseri äriühing Pipa Business Corporation loobus nõudeõigusest Edgar Savisaare vastu põhjusel, et võlausaldaja lunastas laenukohustust tagava tšeki, ütles Nääs.
Tagatise laenule seadis Edgar Savisaare raamatute väljaandmist finantseeriv juriidiline isik Arsai Investments ehk n.ö familienstiftung (perekonnafond). Tagatise suurus võrdus Edgar Savisaare honororiga raamatute kirjutamise eest. «Asjaolu, et raamat «Tõde Eestist» on käesolevaks ajaks ilmavalgust näinud, ei tohiks enam vaidluse all olla.»
Ta lisas, et Savisaar võttis laenu varaliste kohustuste täitmiseks abieluvaralepingu järgi ning tasus laenu töise tegevuse ehk raamatute kirjutamise eest saadud honorariga. «Seega on nõudeõigusest loobumise sisuliseks põhjuseks Edgar Savisaare poolt oma kohustuste täitmine võlausaldaja ees ning tegemist ei ole kingitusega.»
Ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni andmete väljavõtte kohaselt anti Savisaarele laenu 31 955 eurot ja 173 550 eurot, kuna võlausaldajad loobusid nõudeõigusest tuli linnapeal nimetatud summad deklareerida tuluna.
Savisaar ise on 2010. aastal öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.
173 551 euro suurune võlgnevus püsis Savisaarel ka mullu kevadel esitatud majanduslike huvide deklaratsioonis, lisaks oli tal siis teinegi, 33 848 euro suurune eraisikult võetud laen. Selle laenu taga on ärimees Alexander Kofkin, kes kinnitas mullu septembris, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.
Savisaare ning tema laenudega seoses algatas põhja ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse rahapesu tunnistel 2011. aastal.