/nginx/o/2013/07/01/1867532t1h52f0.jpg)
Elektriraudtee uued rongid nõuavad suuri investeeringuid taristusse, kuid mugava ja kiire rongivõrgu korral tõuseb sõitjate arv ka praegustel liinidel, ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli raudteetehnika õppejõud Priit Siitan.
Ekspert: uuele veeremile tuleb taristu järgi aidata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uued elektrirongid saaksid sõita kuni 160 km/h tunnis, kuid praegune raudteevõrk sellist kiirust tegelikult välja arendada ei luba,» selgitas Siitan ERRi uudisteportaalile.
Selleks, et ostetud ja varsti sõitma hakkavad kiired diiselrongid jõuaksid Tallinnast Tartusse 1 tunni ja 45 minutiga, tuleks raudtee kurve laugemaks teha, mõnedel lõikudel tuleks ehitada ka kaks rööpapaari, sest muidu hakkavad kaubavagunid kiiretele reisirongidele jalgu jääma.
«Uuele veeremile tuleb nüüd taristu järgi aidata,» võttis Siitan olukorra kokku.
«Pikemas perspektiivis, 2020. või 2025. aastaks, tuleks üks riiki läbiv elektrifitseeritud raudteeliin Eestile kasuks,» ütles ta, kuid lisas, et Venemaalt tulevate kauba- ja reisrongide mahtusid ei saa ette ennustada, siis pole ka teada, kui palju ronge sellisel liinil tulevikus sõidaks.