/nginx/o/2012/05/30/1137972t1hfe21.jpg)
Valitsus otsustas tänasel istungil mitte anda luba venekeelseks õppeks nelja Tallinna kooli gümnaasiumiastmes, kuna puuduvad reaalsed takistused õpingute läbiviimiseks eesti keeles.
Valitsus ei andnud luba venekeelseks õppeks neljas Tallinna gümnaasiumis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus arutas tänasel istungil Tallinna linnavolikogu 2012. aasta 19. juuni taotlust kasutada Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ja Haabersti Vene Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õppekeelena vene keelt.
Valitsuse liikmed leidsid, et taotluses mainitud gümnaasiumidel (10.-12. klass) ei ole reaalseid takistusi, mis välistaks õpingute läbiviimise 60 protsendi ulatuses eesti keeles.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on taotluse esitanud gümnaasiumid alustanud eestikeelsele aineõppele üleminekut seaduses nimetatud mahus juba varakult. Koolidel on olemas vastava ettevalmistusega õpetajad ja gümnasistid on põhikoolis omandanud reeglina hea eesti keele. Lisaks on algatatud mitmeid kooliväliseid tegevusi, mis toetavad õpilasi nii keeleliselt kui ka metoodiliselt. Koolid jälgivad pidevalt õpilaste edasijõudmist ja hinnanguid.
Haridus- ja teadusministeerium eraldas Tallinna haridusametile 2012. aastal ka täiendavaid vahendeid vene õppekeelega koolides eestikeelse õppe toetuseks 371 014 eurot. Haabersti Vene Gümnaasium sai aastatel 2007-2010 täiendavat riigipoolset toetust ligi 22 400 eurot, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium on samal perioodil saanud täiendavat riigipoolset toetust ligi 47 400 eurot. Tallinna Tõnismäe Reaalkool on saanud täiendavat riigipoolset toetust ligi 27 000 eurot. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 2007.-2011. aastal rahalist toetust ei taotlenud, kuna kool ei õpetanud gümnaasiumiastme õpilastele riiklikes õigusaktides sätestatust rohkem õppeaineid eesti keeles.
Otsus gümnaasiumiastmes osalisele eestikeelsele õppele ülemineku kohta tehti juba 1997. aastal, toonitas valitsus. Õigusaktid nägid juba 2007. aastal ette, et 2011/12. õppeaastast rakendavad gümnaasiumis kümnendast klassist 60 protsendi ulatuses eestikeelset õpet. Seega leidis valitsus, et koolipidajatele ja koolidele on antud piisavalt pikk üleminekuaeg astuda vajalikke samme osaliselt eestikeelsele aineõppele üleminekuks.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi (10.-12. klass) õppekeel eesti keel. Kooli õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud õppetööst. Õppekeeleks võib olla ka muu keel ja munitsipaalgümnaasiumis annab selleks loa Vabariigi Valitsus. Vastava taotluse esitab valitsusele valla- või linnavolikogu kooli hoolekogu ettepanekul. Kooli hoolekogu peab ettepanekut tehes lähtuma kooli arengukavast.
Tallinna linn esitas samalaadse taotluse ka kaks aastat tagasi ning 22. detsembri 2011. a istungil otsustas Vabariigi valitsus keelduda andmast Haabersti Vene Gümnaasiumile luba gümnaasiumiastmes vene keele kasutamiseks õppekeelena. Tallinna linn esitas 29. veebruaril 2012. a kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles korralduse tühistamist. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Seejärel jättis Tallinna Ringkonnakohus I astme kohtuotsuse muutmata. Tallinna linn esitas 21. mail 2013. a kassatsioonkaebuse otsuse vaidlustamiseks Riigikohtule.