Tänasest on külastajatele avatud kolmekorruseline Neitsitorni muuseumkohvik, kuhu pääseb tornipiletiga.
Galerii: Neitsitornis avati muuseumkohvik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumikohvik on avatud iga päev, välja arvatud riigipühad.
Tallinna linnamuuseumi uue filiaalina töötav Neitsitorn oli alates 15. maist avatud üritusteks ja tutvumiseks eelneval kokkuleppel, kuid nüüd on torni uksed avatud kõigile külastajatele.
Neitsitorni kolmel ülemisel korrusel paikneb kohvik, esimesel, infokorrusel saab animatsiooni vahendusel aimu ehitise ja piirkonna ajaloost. Lähitulevikus valmiv virtuaaltuur lubab torniga tutvuda ka vaegliikujatel.
Neitsitorni maa-alusel korrusel on avatud näitus «Vaata pudelisse», mille eksponaadid pärinevad linnamuuseumi klaasikogust. Näitus annab ülevaate pudelivalmistamisest 17.- 20. sajandil. Näituse vanim pudel Fiola on tehtud Hüti klaasikojas Hiiumaal.
Neitsitorn oli osa keskaegse Tallinna edelapoolsest kaitsesüsteemist, mis rajati 14. sajandil seoses linnamüüri laiendamisega. Ehitis sai kahjustada Liivi sõjas 1558-1583 ja 19. sajandi algusest kasutati seda elamuna. Siin töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärast Teist maailmasõda elas teisel korrusel aastakümneid tipparhitekt Karl Burman.
Neitsitorn ja temaga külgnevad linnamüüri lõigud restaureeriti põhjalikult 1960.-70. aastatel. Tornile ehitati juurde poolteist korrust ja rajati vanalinnale avanev suur klaassein. 1981. aastal avati Neitsitornis ülimenukaks osutunud kohvik. Alates 2004. aastast suletud olnud torni asuti renoveerima 2011. aastal, kui ehitis siirdus Tallinna linnamuuseumi haldusse.
Neitsitorni muuseumkohvik hakkab olema avatud iga päev, välja arvatud riigipühadel, kell 10.30–22.00. Muuseumi infokorrus ja näitus on avatud kell 10.30–17.30, mil sissepääsuks nii muuseumi kui kohvikusse tuleb lunastada tornipilet (suvehooajal kolm, talvel kaks eurot).