Juhtkiri: keda on meil veel usaldada?

Foto: Urmas Nemvalts

Lihtsad inimesed – nagu me kõik, välja arvatud ehk mõned polkovniku lese tüüpi tõbised – ei taha tervishoiusüsteemilt just palju. Soovid on üsna lihtsad: et siis, kui häda käes, ka abi olemas oleks; et see abi jõuaks inimeseni ka inimlikult heatahtlikul moel, ja et tervishoiusüsteemi erinevad osad ei räägiks üksteisele vastu, vaid annaksid inimesele enam-vähem samasuunalisi juhised, kuidas oma elu tervena elada. Näiteks et kõik oleksid samal nõul selles, et suitsetamine ja rasvumine on tervisele halvad, seevastu mõnus jalutuskäik värskes õhus koos hea ja värske salatisuutäiega jälle hea ja kasulik.

Tänane lugu Postimehes räägib juhtumist, kus õlavarreluu murruga haiglasse viidud mees pidi ootama lõikust mitmeid päevi, neist osa söömata – sest kellelgi ei tulnud pähe talle teada anda, kas ta võib operatsiooni ära jäädes süüa või mitte.

Arstid teavad, et suviti on traumasid enam kui muul ajal. Samas on suvi ka arstide jaoks puhkuse aeg. Lihtne arvutus ütleb, et just suvel on arstile pääsemine keerulisem kui muidu. On aga selge, et see ei tohiks inimese jaoks tähendada abitusse olukorda jäämist.