Titanicu orkestri elluärataja

Hristo Boytchev pärast esietendust: «Ma olen väga rahul. Suurepärased näitlejatööd. Lavalised lahendused, ruumikasutus ja valgus meeldisid mulle väga, lava sügavus ning kuidas seda kasutati. Teie temperament on teine. Kõige rohkem üllatas vast, et lavastaja pidas vajalikuks teha ka vaheaeg. Bulgaaria publikul ei ole närvi vaheaega pidada ja oodata. Meil pole kunagi vaheaegu, isegi pikkades näidendites mitte, sest kõik tahavad kiiresti teada saada, mis juhtub, ja siis head aega. See on õnnestunud lavastus ja teeb mulle head, sest tihti määrab ühe loo mängimine autori teistegi näidendite elu selles keeles ja riigis. Mulle meeldib, et mu näidendid elavad oma elu ja ma ei pea nende saatusesse sekkuma. Vahel on kurb ka, et teater on ajalik kunst.» Foto: Margus Mikomägi

«Titanicu orkester mängis veel tervelt kümme minutit pärast seda, kui me olime juba ära uppunud. Kui Karpaatia sõudepaadid kohale jõudsid ning külmunud inimkehad eest leidsid, kostis sügavusest ikka veel muusikat,» ütleb Harry, üks Hristo Boytchevi näidendi tegelastest.

Illusioone ja tegelikkust kujutava näidendi «Titanicu orkester» autor, Bulgaaria kirjanik Hristo Boytchev käis R.A.A.A.Mi teatri produtsendi Märt Meose kutsel Tapal lavastuse esietendusel.

Ütlen kuulsale näitekirjanikule, et teen seda intervjuud Eesti suurimale päevalehele Postimees.