Taksojuhtide pitsitamine peab lõpetama pealinna seksiäri

Bordelliäris kahtlustatavate taksojuhtide sõiduriistad Pärnu mnt. politseimaja hoovil. Foto: Andres Haabu

Politsei uus relv võitluses prostitutsiooni vahendamisega – kliente bordelli vedavate taksojuhtide kimbutamine, peaks seda tüüpi kuritegevust vähemalt teoorias oluliselt vähendama.

Tulika taksofirma juhatuse liige Anne Rebane oli Pärnu maanteel asuvat Põhja politseid eile külastades silmanähtavalt murelik. Rebast huvitas, kaua kavatsevad uurijad veel kinni hoida politseihoovil seisvat 11 Tulika taksot – umbes viit protsenti ettevõtte autopargist - mis juuli alguses uurimistoiminguteks võeti. Viimased kaks «tulikat» sõidutati sinna parklasse alles eile.

Taksojuhid olid nendega masinatega vedanud kümnete kaupa kliente Pirital tegutsenud pealinna viimasesse «maja» tüüpi bordelli, selle eest kopsakat tasu saanud ja niimoodi otseselt prostitutsiooniäris osalenud.

Taksojuhtide sutenöörluses süüdistamises pole midagi erakordset. Viimase kolme aasta jooksul Põhja ringkonnaprokuratuuri poolt prostitutsioonile kaasaaitamise ja kupeldamise eest kohtu alla antud 35 inimesest moodustavad taksojuhid umbes kolmandiku.

Ent «taksistide» roll seekordses juhtumis oli märksa suurem, kui varem. Seda tõestab neile esitatud kahtlustus kuritegelikku ühendusse kuulumises. «Kahtlustuse järgi otsisid taksojuhid bordellile eelneva kokkuleppe alusel kliente ja said ka selle eest päris kõrgelt tasustatud – see oli pikaajaline, hästi organiseeritud ja konspireeritud tegevus,» ütleb ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling.

Kokku on uurijad viimase nädalaga kuulutanud kuriteos kahtlustatavaks 20 taksojuhti. Ning sinna nimekirja lisandub veel nimesid. Juhtivuurija Ardo Ranne sõnul pole nende 20 hulgas ühtegi sellist taksojuhti, kes oleks politsei jälgimise all olnud Pirita bordelli viinud kliente korra või paar. Pigem tuleb siin rääkida kümnetest kordadest ehk süsteemsest kriminaalsest käitumisest.

Et bordellide välismaise klientuuri eest hoolitsevad 90 protsendi ulatuses taksojuhid, oli loogiline, et uurijad võtsid sihikule ka püramiidi algtasandi ehk klientide hankijad. Selle segmendi kokkukuivamisel peaks oluliselt vähenema ka bordellide tulu.

Enne kui uurijad seekord konkreetseks läksid, koguti siiski kuude kaupa infot. Veebruaris alustati kriminaalmenetlust ja hakati aastaid varjatult tegutsenud Pirita bordellil silma peal hoidma. Vahelejäämise ja soovimatu kuulsuse vältimiseks jälgisid bordellipidajad konspiratsiooni kõiki reegleid – hoonesse pääsesid vaid välismaiseid kliendid, keda ootasid ees viis-kuus «vallatut» neidu.

Koostööd teinud taksojuhid kuulusid samuti nii-öelda siseringi. Välismaalastest koosnevat klientuuri arvestades oli loomulik, et taksod, mis politseinike varjatudjälgimise all bordelli ette sõitsid, olid kas nn. piraattaksod ehk «varrukamehed» reisisadamast või siis Tulika taksod, kellel on koostöölepingud suurte hotellidega. «Mitmete tuntud taksofirmade autosid ei näinud me seal aadressil kuude jooksul kordagi,» ütleb Ranne.

Paraku ei piisa kohtus ainult teadmisest ja loogikast, et bordelli ette juba kolmekümnendat korda sõitev taksojuht on ilmselt ise otseselt prostitutsiooni vahendamisega seotud. Vaja on tõendeid raha liikumisest ja taksojuhi seotusest. Nende hankimine nõuab uurijailt aega.

Kõige sellega politsei viimased neli kuud tegeleski. Juuni algul tehti eramajas asuvas bordellis lõpuks läbiotsimine. Kinni peeti neli inimest, keda kahtlustatakse kupeldamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Kolm neist on nii-öelda tavatöötsjad. Neljas märksa suurem kala, bordelli väidetav omanik, kelle nimi ja autoriteet on kohalikus kuritegelikus maailmas hästi tuntud. Pealtnäha ei tohiks sellel mehel asutust pidanud ettevõttega justkui mingit seost olla. Nii on arusaadav, miks uurijad selle inimese tõenditega sidumist ja vahistamist suureks töövõiduks peavad.

Bordellipidajate järel oli järg taksojuhtide käes. Uurijatel oli kuude jooksul tekkinud selge pilt, kuivõrd olulist osa mängis bordelli edus koostöö taksojuhtidega. Raha, mis taksist kliendi pealt bordellilt sai, sõltus teenuse kestvusajast ja küündis 50 euroni.

Kuni 150 eurosest intiimvahekorra hinnast moodustas see nii märkimisväärse osa ja oli teenistusena motiveeriv. Eriti veel juhtudel, kui õnnestus kohale sõidutada kolm-neli lõbujanulist klienti.

Kui uurijad juuli alguses korraga mitmed taksojuhid kinni pidasid ja nende autod menetlustoiminguteks hoiule võtsid, oli see esimene jõuline sõnum kõigile pealinna taksojuhtidele – prostitutsioonile kaasaaitamine võib endaga kaasa tuua reaalse kahju.

Mida täpsemalt autodest ilmajäämine taksojuhtidele tähendab ja kuidas taksojuhtide tasustamise komme lõbumajades üldse tekkis, loe edasi Postimees Plussist või kolmapäevasest paberlehst.