Tomsonile mõisteti karistuseks kaks aastat vangistust, millest peab koheselt kandma kuus kuud. Ülejäänud osa ei pöörata täitmisele, kui ta nelja aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Tomson kasutas ära kõik kohtulikud võimalused süüst pääsemiseks, vaidlustades nii mullu 24. aprilli Tartu maakohtu kui ka 24. oktoobril Tartu ringkonnakohtu lahendi. Seejärel jõudis kriminaalasja uurimine riigikohtuni, kus see jõustus lõplikult.
Kohtulahendis seisab, et aastal 2006 võõrandas Tomson ühistu juhatuse liikmena kolm ühistule kuuluvat korteriomandit oma pojale, kavatsuseta nõuda nende eest reaalset tasu. «Tomson kinnitas müügilepingus ühistu esindajana, et kogu müügisumma on ühistule tasutud, jättes tegelikult kinnistute eest raha nõudmata ja varjates toimunud tehingut ühistu raamatupidaja eest,» seisab lahendis.
Kohtud tuvastasid lisaks, et Tomson kasutas aastatel 2007-2008 enam kui 800 000 krooni ühistu raha, et parendada teatud kinnistut, tellida selle tarbeks kaupu ja teenuseid ning et ümber ehitada see äri- ja spordirajatiseks. Sealhulgas tasus Tomson pea 300 000 krooni kinnistuga seotud kulude eest pärast seda, kui hoone ei kuulunud enam ühistule, vaid Tomsoni osalusega äriühingule, kirjutas Valgamaalane.
Ülejäänud osa ehk natuke üle poole miljoni krooni tasus ühistu kinnistu parendamiseks tehtud kulude eest ajal, mil ühistu oli kinnistu omanik, kuid ühistu nõukogu oli võtnud vastu otsuse anda luba müüa kinnistu äriühingule, kus Tomson osanik oli. «Tellides pärast seda, kui ühistu nõukogu oli 9. mail 2007 võtnud vastu otsuse müüa kinnistu 900 000 krooni eest talle, ühistu nimel ja arvel kinnistu parendamiseks 565 058 krooni ja 92 sendi väärtuses kaupu ja teenuseid, toimis Tomson ilmselgelt isiklikes huvides ja ühistu seisukohalt majanduslikult ebaotstarbekalt,» seisab kohtulahendis.