/nginx/o/2011/11/29/855425t1h2098.jpg)
Ärimehest väikelaevnik ja Tallinna Jahtklubi liige Viktor Siilats leidis Miiduranna kaatri juhtumit kommenteerides, et ühest süüdlast välja tuua ei saa, kuid taunis riigi suutmatust päästetöid koordineerida.
Viktor Siilats: Miiduranna juhtumis saab visata kivi kõigi osaliste kapsaaeda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin saab vist visata kivi kõigi osapoolte kapsaaeda,» ütles Siilats ja tõstatas küsimuse, millises tehnilises seisus merele läinud kaater oli. «Tekib küsimus, kas ja kuidas ta hooldatud oli ja mismoodi müügijärgselt üle antud.»
Samas leidis Siilats, et selliste juhtumite puhul on abivajajate aitamine ennekõike riigi ülesanne või vähemalt peab riik suutma korraldada töö vabatahtlikele delegeerimise. «Ja kui vabatahtlikud on hõivatud mingi muu aluse päästmisega (Miiduranna õnnetuse ajal aidati Naissaare lähedal merehätta sattunud jahti – toim.), siis niisama pealt vahtida on ikkagi natuke julm,» ütles ta.
Siilats taunis ka seda, et kaatrirusudega tegelemine jäeti omaniku hooleks. «Siin on tegemist kultuuriküsimusega. Põhjamaades üldiselt päästetakse ka vara igal juhul,» rääkis ta. «Piirivalve oleks pidanud ikkagi selle aluse kuhugi lähimasse sadamasse ära pukseerima või siis kindlasti veenduma, et keegi tuleb teda pukseerima. Neid võimalusi on vähemasti Tallinnas väga palju – Eesti Loots, veeteede amet, mitu pukserfirmat ja üks uhke politseikaater,» loetles ta.
«Koordineerimatus, info kinnihoidmine,» pakkus Siilats välja juhtunu põhjuseid ja lisas, et Eesti pole läbi aastakümnete mereriigi arendamisega korralikult tegelenud. «Sel juhul oleks ehk olnud väljas piisavalt väikelaevu, et mõni väikelaevnik oleks appi tõtanud,» sõnas ta ja märkis, et kõige efektiivsem väikelaevade päästmise viis ongi see, kui üks väikelaev aitab teist.
Siilatsi hinnangul on vastutus merepääste alal praegu ebaselgelt jaotunud. «Ühelt poolt piirivalve teostab merepäästet, teisalt on päästeamet vabatahtlike merepääste kaudu asja justkui mõneti üle võtnud, kuid kindlat ja selget üleminekut, mis kataks kogu Eesti ranniku, ei ole toimunud. Eks ta peaks olema ikkagi nii, et igaühe kohus on päästa ja teha seda tasuta, nii on hea Põhjamaade kultuur ja see kohus peaks siis laienema ka piirivalvepaadile,» leidis ta.
Eelmise nädala laupäeval ajas tuul tehnilise rikkega kaatri kolme inimesega pardal Viimsis Miiduranna sadama lähedal vastu muulikive. Kohalesaabunud piirivalvekaatri meeskond veetis sündmuspaigal kaks tundi, suutmata hädalisi aidata. Inimesed pääsesid lõpuks kuiva jalaga maale, kuid kaater hävis ja selle rusude likvideerimine jäeti omaniku hooleks.