PPA: jäime ootama vabatahtlikke, kes oleksid võimelised pukseerima

Kaatriõnnetus Miidurannas. Foto: Elisabeth Rooväli

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiriturvalisuse talituse juht Rene Hartõkainen selgitas Postimehele, et eilse Miiduranna sadama lähedal toimunud kaatriõnnetuse puhul jäid piirivalvurid ootama vabatahtlikke, kes oleksid võimelised pukseerima.

Eile õhtul kella 19 paiku ajas tuul tehnilise rikkega kaatri kolme inimesega pardal Viimsis Miiduranna sadama lähedal vastu muulikive. Inimesed pääsesid, kuid kaatri omanik süüdistab piirivalvureid tegevusetuses. Miks piirivalve kaatril olevaid inimesi ei aidanud?

Põhja prefektuuri Tallinna kordoni kaater sai väljakutse juhtimisvõimetust kaatrist Tallinna lahele Miiduranda eile kell 18.55. Piirivalvekaater jõudis abivajajateni 11 minutit pärast väljakutse saamist.

Nii nagu iga teiselegi merepääste sündmusele reageerides on meie prioriteet number üks säästa inimeste elu ja tervis. Nii toimiti ka eile. Kuna sündmuskohale jõudes puudus oht inimeludele ning kaatrit üritati ankrusse ajada, otsustasid piirivalvurid jääda vabatahtlikke ootama, kes oleksid võimelised pukseerima.

Miks saadeti selline piirivalvekaater, millega ei saa pukseerida?

Merepääste sündmuskohale suunatakse alati esimene kõige lähemal asuv ujuvvahend, et tagada inimelude pääste. Piirivalvekaatrid ei ole ehitatud pukseerimiseks vaid inimeste päästmiseks. Erandjuhtudel on kaatrijuhil õigus võtta vastu otsus ujuvvahendit pukseerida, kui see on laevateel ja ohustab teiste ujuvvahendite liiklemist, kuid ta ei tohi selle tegevuse käigus ohtu seada kaatrit ja oma meeskonda.

Piirivalvekaatri juht hindas eile ilmastikuolusid sündmuskohal ja leidis, et asudes sellise suure lainetusega teist ujuvvahendit pukseerima, võib ta seada ohtu piirivalvekaatri meeskonna turvalisuse ning sellest tulenevalt otsustas mitte alustada pukseerimisega, vaid jäi sündmuskohale.

Omanikud olid palunud piirivalvureid, et kas nad tuleksid oma kaatriga lihtsalt nende paadi kõrvale, et seltskond võiks kätega piirivalvekaatrist kinni hoida, et nii ei läheks paat kaldakividesse. Sellest piirivalvurid keeldusid, öeldes, et nii ei tohi teha. Miks ei lubatud piirivalvepaadist kinni hoida, et vältida kivide otsa sõitmist?

Selline tegevus ei ole mõistlik ja piirivalvekaatrid sellist praktikat ei kasuta. Suure lainetusega oleks selline tegevus ohtu seadnud kaatril asuvad inimesed või kaatrid. Lainetuse ajal ei liigu kaatrid sünkroonis ja inimesed oleks võinud ennast vigastada, kui näiteks käed oleks kahe kaatri vahele jäänud.

Miks ei pakutud kaatris olijatele variante, kust nad võiksid abi saada, vaid lihtsalt jälgiti olukorda?

Merevalvekeskus tegeles aktiivselt sündmuse lahendamisega ning otsis erinevaid võimalusi hätta jäänud aluse pukseerimiseks. Ühendust võti erinevate vabatahtlike merepäästjatega, kuid arvestades asjaolu, et kolme tunni jooksul oli Tallinna lahel reageerimist vajavaid sündmusi kokku neli, siis päästjate kohalejõudmine võttis tavalisest rohkem aega.

Kuni Viimsi vabatahtlike päästjate saabumiseni (kella 20.20 ajal) jäi piirivalvekaater sündmuskohale, et tagada kaatris olijate ohutus.