/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/07/08/1883098t1h487a.jpg)
Vabatahtliku Merepäästeühingu liige Jako Vernik ütles, et teadmata küll täpsemaid asjaolusid, on tal piinlik, et eile Miidurannas hätta sattunud kaatril lasti lihtsalt kivide otsa triivida.
Vabatahtlik merepäästja: mul on piinlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile õhtul kella 19 paiku ajas tuul tehnilise rikkega kaatri kolme inimesega pardal Viimsis Miiduranna sadama lähedal vastu muulikive. Inimesed pääsesid, kuid kaatri omanik süüdistab piirivalvureid tegevusetuses: «Piirivalvurid vaatasid lihtsalt pealt, kuidas laine ja tuul ajasid paadi kividesse.»
«Ma olen riigiametnik ja vabatahtlik merepäästja ja minul on täna natuke piinlik, teadmata sügavamalt asjaolusid, on see natuke imelik,» ütles Vabatahtliku Merepäästeühingu liige Jako Vernik Postimehele.
Tema hinnangul on see suhtumise küsimus.
«Ei taha kõrvalt midagi ette heita, sest pole kohal olnud, aga igaüks, kes seal kohal oli, peab hiljem kodus mõtlema, kas ta tegi kõik selleks, et inimesed ja nende vara säiliksid võimalikult säästlikul viisil,» ütles Vernik.
«See on südametunnistuse küsimus,» lisas ta. «Meie oleme vabatahtlikuna seisukohal, et hoolime ka teiste inimeste varast, sest teame ise, kui palju paat maksab.»
Tema hinnangul käitusid merehätta sattunud inimesed õigesti. Nad helistasid hädaabinumbrile, kust suunati tegevuse koordineerimine edasi merevalvekeskusesse, kuna tegemist on merepäästesündmusega. Seetõttu tegeles juhtumiga edasi politsei- ja piirivalveamet.
Kohale saadeti RIB-tüüpi piirivalvekaater, mille ümber on nn kummivöö ja millel pole pollareid ega õieti ühtki võimalust otsi selle külge kinnitada, et midagi pukseerida. Piirivalvekaater oli umbes kaks tundi lihtsalt nende rikkis kaatri juures olnud.
Verniku sõnul on aga iga alusega võimalik pukseerida, ka aerupaadiga.
«Oleneb, mida pukseerida – kui suur on pukseeritav alus, millised on tingimused,» täpsustas ta. «Raske on kõrvalt öelda, mida seal sai või ei saanud teha.»
Kaatri omaniku sõnul vaatasid piirivalvurid lihtsalt pealt, kuidas laine ja tuul ajasid paadi kividesse. Nad olid palunud ka piirivalvureid, et nad tuleksid oma kaatriga lihtsalt nende paadi kõrvale, et seltskond võiks kätega piirivalvekaatrist kinni hoida ja nii vältida kaldakividesse triivimist. Sellest piirivalvurid keeldusid, öeldes, et nii ei tohi teha.
Kuigi Verniku sõnul on kõrvalt keeruline hinnangut anda, tundub talle kaatri omaniku palve loogiline.
«Mida rohkem on inimestel merekogemust, seda rohkem saavad nad ära teha, et triiv ei oleks nii kiire,» ütles ta. «Kui on alused lähedalt võtta, siis nendega saab stabiilsust tagada, et päris kividesse ei läheks.»
Vernik seletas, et Viimsi vabatahtlikud merepäästjad ei saanud reageerida, kuna olid eile samal ajal hõivatud teise sündmusega. Nad aitasid Naissaare juures merehätta sattunud jahti. Kui seal sai lõpetatud, mindi kiiresti Miiduranda, aga siis oli kaater juba kaldakivides.