Egiptuse rahva enamik, opositsiooni eestvedajad ning armee pigem kaitsesid demokraatiat Moslemi Vennaskonna eest, kes oli seaduslikus vaakumis saanud küll mandaadi riik uuesti üles ehitada, kuid ebaõnnestus selles täielikult, leiab Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse vanemteadur Peeter Espak.
Tellijale
Peeter Espak: Egiptuse demokraatlik pööre
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Egiptuses eelmisel nädalal aset leidnud sündmusi ei tohiks nimetada sõjaliseks riigipöördeks, vaid eelkõige oma riigi valitsemisnorme rikkunud presidendi ja tema kaaskonna Egiptusele omasel moel demokraatlikult võimult eemaldamiseks. Ka läänelikus demokraatiaruumis on tihtipeale toimunud riigipeade tagandamisi.
Esmalt tuleb loomulikult meelde USA presidendi Richard Nixoni sunnitud tagasiastumine aastal 1974. Lähipiirkonnast aga Leedu riigipea Rolandas Paksase tagandamine konstitutsiooni ja ametivande rikkumise eest aastal 2004. Keegi ei nimeta neid sündmusi ebaseaduslikeks riigipööreteks hoolimata sellest, et demokraatlikult valitud riigipea pidi oma ametipositsioonist riigis tegutsevate teiste seaduslike organite nõudmisel loobuma.