«Valimistulemus näitab, et erinevalt Lääne- ja Põhja-Euroopast ei oldud Eestis seekord veel valmis Euroopa tulevikku puudutavaks sisuliseks debatiks,» ütles Roheliste europarlamendi valimiste koordinaator Peep Mardiste.
Mardiste: Eestis pole roheline tulevik veel arutlusteema
«Otsustasime neil valimistel vältida Eesti päevapoliitilisi sõnumeid ja keskendusime selgelt Euroopa tuleviku teemadele,» vahendas Mardiste sõnu Roheliste erakonna pressiesindaja.
«Euroopa Parlamendi valimised Eestis näitasid, et loodusest tulenevate põhiväärtuste mõistmine ning nendega arvestamine majanduses ja poliitikas, ei ole siinmail nii enesestmõistetav vajadus, nagu me eeldasime,» ütles Eestimaa Roheliste esimene eestkõneleja Marek Strandberg.
«Meil on pikem tee käia, kui esialgu paistis. Aga eks see poliitikamaastik ongi ju mägine ja sellest johtuvalt ka petlik,» märkis ta.
Pühapäeval, 7. juunil lõppenud Euroopa Parlamendi valimised läksid Rohelistel hästi – senise 5,4 protsendi asemel saadi europarlamendis 7 protsenti kohtadest ning tõusti suuruselt neljandaks fraktsiooniks.
Kuigi europarlamendi alustavas koosseisus on saadikuid vähem kui eelmises, suurenes Roheliste fraktsioon esialgsetel andmetel kokku 9 liikme võrra.
Edukaimad olid Rohelised Prantsusmaal, kus saadi senise 6 koha asemel 14 kohta. Kõigis Põhjamaades – nii Soomes, Rootsis kui Taanis said Rohelised senise 1 saadiku asemel europarlamenti 2 saadikut.
Üheski uues liikmesriigis paraku Rohelised piisavalt toetust ei leidnud ja fraktsioonis pole jätkuvalt ühtegi saadikut Kesk- ja Ida-Euroopast.
Rohelised esinesid neil valimistel üle Euroopa sama valimisplatvormiga. Tuleviku mõttes jagunebki Euroopa Roheliste poolt vaadatuna kaheks: need ühiskonnad, kus roheline tulevik on arusaadav ja osa valikutest ning need ühiskonnad, kus roheline tulevik ei ole veel aruteluteemaks muutunud. Eesti kuulub Eestimaa Roheliste hinnangul viimaste hulka.