Mikk Salu: Fukushima kaks aastat hiljem

Mikk Salu Foto: Toomas Huik / Postimees

Kaks aastat ja neli kuud tagasi tabas Jaapanit ajaloo võimsaim maavärin ja sellele järgnenud erakordne tsunami. Surma sai ligikaudu 18 000 – 19 000 inimest (täpselt pole siiani teada, sest kõiki kadunuid pole leitud), täielikult hävis ligi 200 000 hoonet, ligi miljon hoonet sai erinevaid kahjustusi.

Tsunami ja maavärin olid võimsad, kuid meedias, nii Eestis kui igal pool mujal, täitsid järgnevad kuud hoopiski õuduslood Fukushima tuumakatastroofist. Mäletate veel seda? Õudne. Kohutav. Tuhanded hukkuvad, sajad tuhanded saavad vähi, kohe plahvatab, hullem kui Tšernobõl, hullem kui Hiroshima, inimesed, loomad ja taimed, kõik-kõik-kõik saavad kiirgusest kahjustatud, surevad, närbuvad, hukkuvad. Selle aasta esimesel poolel on lõpuks valminud kaks suurt uuringut, mis kajastavad Fukushima tuumajaama tabanud õnnetuse tagajärgi. Ühe autoriks Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja teise panid ÜRO teaduskomisjoni jaoks kokku kaheksakümmend teadlast paljudest riikidest.

Tulemused? Fukushima – ei ühtegi surnut, ei ühtegi haavatut, kiirgusest tingitud oht haigestumiseks või vähi saamiseks on olematu. Tappis maavärin, tappis tsunami, surma saadi ka evakuatsiooni tõttu (umbes 1000 hukkunut kantakse evakuatsiooni arvele), aga kiirgus – ei midagi. Sisuliselt II maailmasõja järgne tehnoloogia, 40 aasta vanune reaktor ja ainulaadne kombinatsioon erakordsest maavärinast ning tsunamist, aga kohutavad ennustused ei täitunud.