/nginx/o/2008/04/07/31077t1hfb8c.jpg)
Kolumnist Enn Soosaar märkis, et möödunud europarlamendi valimised olid erakordsed protestivalimised meie poliitilise olukorra vastu, mis põhjendabki üksikkandidaatide tohutut edu.
Soosaar: Keskerakond tõenäoliselt kaotas eestikeelseid valijaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Indrek Tarandi häältele lisada Martin Helme omad, siis nende kahe saak on kaks protsenti suurem kui Keskerakonna kogusaak,» tõi Soosaar välja, pidades seda igal juhul üllatavaks, sest mõlemad kogusid protestihääli.
«Keskerakond loomulikult sai eriti Tallinnas ja Ida-Virumaal hääletajaid urnide juurde, millest võiks järeldada, et venekeelseid Eesti kodanikke on tulnud rohkem hääletama kui varem,» rääkis Soosaar Postimees.ee'le. Samas säilitas Keskerakond oma tavapärase häälteneljandiku ehk valijate 26-protsendise toetuse, mis tal on pikka aega olnud. «Kui venekeelsete elanike osas võitis hääli juurde, siis tõenäoliselt kaotas eestikeelsete omi,» järeldas kolumnist.
Suletud nimekirjad ühekordne nähtus
Üksikkandidaatide hea tulemus on Soosaare hinnangul seotud otseselt ka sellega, et nimekirjad olid suletud. «Tõenäoliselt on see ühekordne nähtus - paistab, et järgmistel eurovalimistel valime jälle avalikke nimekirju. Siis ei saa üksikkandidaatide osa enam olla nii suur, sest ka eelmistel oli see tühine.»
Sügisesed kohalike omavalitsuste valimised toimuvad aga sootuks teistel põhimõtetel ning Soosaar ei julgenud ennustada, kellele lähevad siis tänased üksikkandidaatidele antud hääled. «Siis on valimisõigus ka püsiva elamisloaga kodakondsuseta isikutel ning tekib mitmes mõttes hoopis teine olukord. Teiseks ei ole valimised üheringkonnalised, nagu eile, vaid ringkonnad on palju väiksemad,» tõi ta välja erisusi.
«Praegu ei ole sellele vastust, kellele lähevad näiteks Tarandile antud hääled - kas tagasi nendele erakondadele, kust väidetavalt talle tulid, või toimub mingisugune suurem häälte ümberpaigutus,» arutles kolumnist.
Valimisaktiivsust tõstis teadlikkus
Soosaar lootis enne valimisi, et valimisaktiivsus võiks ületada 40 protsendi piiri; lõpuks saavutati 43,2-protsendiline osalus. «Eesti jaoks on see tubli saavutus, aga selgub, et Euroopa keskmine. Eks vanad riigid on muidugi mures, et europarlamendi valimistest alates on kogu aeg osavõtt vähenenud. Ses mõttes on huvitav, et meil samal ajal aktiivsus üsna jõudsalt suurenes.»
Soosaar arvas, et Euroopa inimesi on passiivsemaks muutnud muuhulgas majanduskriis. «Meil nüüd on teised europarlamendi valimised - ma arvan, et esimesel korral ei saanud inimesed aru, mis see europarlament üldse tähendab. Nüüd tõenäoliselt üks osa valijatest on rohkem aru saanud, mida seal Brüsselis ja Strasbourgis tehakse. Mujal Euroopas aga on vist väsimus maad võtnud,» arutles Soosaar.