Ilves kuulutas kooliseaduse välja

President Toomas Hendrik Ilves. Foto: Peeter Langovits / Postimees

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja opositsiooni teravat vastuseisu tekitanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, kuna seadus pole põhiseadusega vastuolus, samas tõdes riigipea, et jälgis seaduse menetlemist riigikogus kriitiliselt.

Ilves saatis täna riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehele Kadri Simsonile ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehele Sven Mikserile kirja, milles märkis, et põhjaliku juriidilise analüüsi tulemusel on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus põhiseadusega kooskõlas.

Seaduse normid ei välista teineteist

Ilvese sõnul tuleb eksameid käsitleva seadusepunkti kohaselt anda gümnaasiumi lõputunnistus õpilasele, kes on sooritanud riigieksami vähemalt hindele «nõrk». Hinde «rahuldav» pälvimiseks tuleb saavutada vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest. Ilvese sõnul ei välista need kaks normi teineteist ja neid on võimalik rakendada.

«Õpilase seisukohast on oluline muutus see, et gümnaasiumi lõpetamine ei sõltu enam riigieksami tulemusest, see tähendab, et kool peab väljastama gümnaasiumi lõputunnistuse ka siis, kui riigieksami hinne on «nõrk» või «puudulik». Gümnaasiumi koolieksam tuleb keskhariduse omandamiseks jätkuvalt sooritada vähemalt hindele «rahuldav»,» selgitas riigipea.

Ilves märkis, et õigusselgusetuse tõttu oleksid need seaduse normid põhiseaduse vastased juhul, kui need välistaksid teineteise rakendamise ehk norme kõrvuti lugedes ei oleks võimalik aru saada, kas gümnaasiumi lõpueksamid ja õpilasuurimuse või praktilise töö vähemalt hindele «rahuldav» ja riigieksami vähemalt hindele «nõrk» sooritanud õpilasele tuleb lõputunnistus väljastada või mitte. «Antud juhul ei ole kahtlust: sellisel juhul tuleb seadusest lähtudes gümnaasiumi lõputunnistus väljastada,» nentis Ilves.

Vastuolu õigusselguse põhimõttega pole õigusakti vaidlustamiseks piisav

Riigipea sõnul on riigikohus korduvalt rõhutanud, et õigusselgusetusega ei ole tegemist juhul, kui tegemist on normtehnilise puudusega, mis on tõlgendamise teel ületatav, samuti on riigikohus märkinud, et vastuolu õigusselguse põhimõttega ei ole eraldivõetult üldjuhul piisav alus õigusakti vaidlustamisel.

«Minu praktikas on olnud üks juhtum, mil seaduse vetostamise tingis õigusselgusetus eraldiseisvana. Saatsin 20. detsembri 2010 otsusega riigikogule uueks arutamiseks ja põhiseadusega kooskõlla viimiseks tagasi liiklusseaduse muudatused, kuivõrd nendega määratu uuele liiklusseadusele kaks jõustumisaega: 1. jaanuar 2011 ja 1. juuli 2011. Ei olnud ühtegi võimalust mõista seadust nõnda, et see peaks jõustuma ühel või teisel neist kuupäevadest, need normid selgelt välistavad üksteist. Vastuolu põhiseadusega oli vaieldamatu,» kirjutas Ilves opositsioonile.

President tõdes, et seekordne juhtum oli teistsugune, kuna ei ole seaduse sisemist vastuolu, mis muudaks seaduse rakendamise võimatuks. «Seaduse adressaatidel on võimalik hõlpsasti mõista, et riigieksamil hinde «rahuldav» saamiseks tuleb koguda vähemalt 20 protsenti maksimaalsest punktisummast, samas ei takista riigieksami sooritamine hindele «nõrk» või «puudulik» kooli lõpetamist.

«See, kas gümnaasiumi lõpetamise üle otsustamise usaldamine õpilase koolile on mõistlik või tuleks kooli lõpetamise tingimusena nõuda ka riigieksamite sooritamist vähemalt hindele «rahuldav», on antud juhul hariduspoliitilise valiku, mitte põhiseaduslikkuse küsimus,» nentis Ilves.

President jälgis kriitiliselt seaduse menetlemist riigikogus

Kuigi president seaduse vastuolu põhiseadusega ei leidnud, märkis riigipea oma kirjas, et jälgis seaduse menetlust kriitiliselt.

«Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse tõlgendamine on põhiosas parlamendi enesekorraldusõiguse küsimus. Kas teisel lugemisel täiskogu toetuse saanud kahe sama sätte kohta esitatud sisult erineva, ent üksteist mittevälistava muudatusettepaneku ühendamine kolmandale lugemisele esitatud tekstis on riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt lubatav või mitte, peab otsustama riigikogu ise. See on vaieldav küsimus, mis kuulub ennekõike poliitilise kultuuri valdkonda,» kirjutas Ilves.

Ta lisas, et teravate vastuolude tekkides on Eesti parlamentaarsele kultuurile kasulik konsensusliku lahenduse otsimine.

Opositsioon tahtis seaduse väljakuulutamata jätmist

Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond esitasid 25. juunil Ilvesele taotluse jätta vastuoluline kooliseadus välja kuulutamata. Opositsioonierakonnad rõhutasid presidendile saadetud kirjas, et uus seadus tekitab segadust ning selle vastu võtmisel on rikutud riigikogu töö- ja kodukorra norme.

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on riigieksam sooritatud, kui õpilane saab  vähemalt ühe protsendi maksimaalsest tulemusest, riigieksam on sooritatud rahuldavalt aga vähemalt kahekümne protsendiga maksimaalsest tulemusest. «Sõnastus ei anna gümnaasiumiõpilastele kindlat veendumust, et riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest,» seisis kahe riigikogu fraktsiooni kirjas.

«Selline olukord ei anna õpilastele piisavat õigusselgust. Koolilõpetajatele – ka sügisel alustavatele abiturientidele – ei ole üheselt arusaadav, millistel tingimustel on riigieksamid kindlasti tehtud,» ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

«Koolis tähendab «rahuldav» hinnet 3. Hinne allapoole seda on «mitterahuldav». Uue seaduse järgi on võimalik aga eksami «sooritamine mitterahuldavalt.» See on sisuliselt ning ka teiste hariduselu korraldavate seaduste kohaselt absurdne,» selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser. «Eksami sooritamine «rahuldavast» madalama hindega on ju eksami mittesooritamine,» lisas Mikser.

20. juunil riigikogus 49 poolthäälega vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tagab riigigümnaasiumi igas maakonnas, kehtestab õpetajatele töötasu lähtuvalt tegelikust töökoormusest, loob õpetajatele uue kutsesüsteemi, tõstab hoolekogu rolli kooli tegevuse korraldamisel, seab riigile suuremad ülesanded õppekirjanduse olemasolu tagamisel ja suurendab koolide valikuvabadust vaheaegade korraldamisel.