Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Pakosta esitatud küberturvalisust käsitlev resolutsioon kiideti heaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anna Ploompuu
Copy
Liisa Pakosta.
Liisa Pakosta. Foto: Toomas Huik

OSCE Parlamentaarne Assamblee (PA) võttis eile vastu OSCE PA Eesti delegatsiooni liikme Liisa-Ly Pakosta poolt esitatud küberturvalisust käsitleva resolutsiooni, mille eesmärgiks on lugeda küberturvalisus rahvusvahelise turvalisuse vältimatuks ja loomulikuks osaks.

«Küberrünnak on samasugune agressioon nagu mistahes muu riikidevaheline rünnak, mis võib inimestelt võtta ligipääsu eluliselt tähtsatele teenustele ning küberruumi turvalisuse tagamine peab olema seetõttu samasugune osa rahvusvahelisest turvaarhitektuurist nagu on õhuruumi või riikide territooriumide kaitse,» rõhutas Pakosta oma avalduses. 

Sõnavabadus vajab täiendavat kaitset

Pakosta väitel oli mitut mandrit hõlmaval OSCE parlamendiliikmete kogunemisel küberturvalisuse debativoorus selgelt näha Venemaa erinev positsioon, kelle delegatsioon jäi Eesti küberturvalisuse resolutsiooni hääletusel erapooletuks, viidates põhjendustes Edward Snowdeni näitele. 

«Riigid, kelle jaoks sõnavabadus on probleem, üritavad pugeda internetipiirangute seadmisel küberturvalisuse tagamise vajaduse taha – ent selline teguviis on loomulikult täiesti vale,» kinnitas Pakosta.

«Küberturvalisusest rääkides rõhutab Eesti kogu aeg, et sõnavabadus vajab küberruumis hoopis täiendavat kaitset, nagu ka kõik teised  inimõigused,» ütles ta. 

OSCE PA küberturvalisust ja inimõigusi rõhutava resolutsiooni debativoorus võtsid lisaks Eestile sõna Kanada, Venemaa, Poola ja Valgevene parlamentäärid.

Venemaa esitatud resolutsioon lükati tagasi

Demokraatia ja inimõiguste komitee lükkas Eesti delegatsiooni liikme Juku-Kalle Raidi eestvedamisel tagasi Venemaa esitatud resolutsiooni kodakondsuseta inimestele automaatselt kodakondsuse andmise kohta.

«Kui Venemaa tahab rääkida riigita rahvustest, oleme me kõik valmis tunde diskuteerima Venemaa territooriumil elavatest riigita väikerahvastest,» vastas Raid komitee saalis Venemaa delegatsioonile. Pärast küllaltki emotsionaalset vaidlust hääletati Venemaa resolutsiooni ettepanek menetlusest välja.

Samamoodi tõrjus Eesti Venemaa kodakondsusteemalist resolutsiooni OSCE Parlamentaarsel Assambleel ka eelmisel aastal, kus Raid samuti aktiivselt sõna võttis. Läbikukutatud resolutsioon kodakondsuse automaatsest andmisest kodakondsuseta inimestele on üks osa Venemaa niinimetatud naabruspoliitikast, seetõttu on kõik kolm Balti riiki aktiivselt selliste algatuse vastu, toonitasid nii Raid kui ka Pakosta.

OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asejuht Olga Sõtnik ning liikmed Juku-Kalle Raid ja Liisa-Ly Pakosta osalevad Türgis Istanbulis OSCE Parlamentaarse Assamblee 22. istungjärgul 27. juunist – 4. juulini.

Tagasi üles