:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2011/07/11/667226t1h0a18.jpg)
Eesti veekogudes uppus poole aastaga 18 inimest, mida on nelja võrra vähem kui aasta tagasi.
Tänavu on uppunud 18 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu on kõige ohvriterohkem kuu olnud mai, kui veeõnnetustes kaotas elu seitse inimest, Juunis uppus viis, jaanuari ja veebruaris kaks ning märtsis ja aprillis üks inimene.
Möödunud aastal uppus Eestis kuue kuuga 22 inimest. Terve aastaga kaotas mullu veeõnnetustes elu 54 inimest.
Läbi aastate tõuseb uppumissurmade arv hüppeliselt suvekuudel, tavapäraselt on see kõrgeim juulis. Sellel perioodil hukkunutest suurema osa moodustavad mehed vanuses 20-29 aastat. Enamusel uppumisjuhtumitest on läbiv märksõna alkohol. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning ohver läheb veekogusse end värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema.
Päästeamet alustas juuni alguses veeohutuskampaaniat, kutsudes inimesi minema vette ainult kaine peaga.