/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/02/23/522902t1hf78c.jpg)
Enne, kui maanteedel piirkiirust tõsta, peab sügavalt analüüsima antud teelõikude eelnevate aastate avariilisust ja liiklejate käitumist, leiab politsei.
Kirsimäe: enne piirkiiruse tõstmist tuleb analüüsida liiklejate käitumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson rääkis Eesti Päevalehele antud intervjuus, et kui 2+2 teed on hästi hooldatud, siis võiks neil vabalt talvel olla piirkiiruseks 110 km/h ja pakkus, et põhimagistraalidel võiks suvel olla piirkiiruseks 120 km/h.
«Kui piirkiiruse tõstmiseks nõutavad eeldused on täidetud, siis ei ole ka politseil midagi selle vastu,» kinnitas PPA liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe Postimehele. «Aga enne, kui selline otsus langetatakse, peab sügavalt analüüsima antud teelõikude eelnevate aastate avariilisust ja liiklejate käitumist ning see analüüs on maanteeametil ka kavas.»
Ta selgitas, et liiklusohutuse aspektist on piirkiiruse suurendamisel kõige olulisem see, et juhid õpiksid suurema kiirusega arvestama ja mõistaksid, mida see tähendab peatumisteekonna, ohutu piki- ja külgvahe ning sõiduvõtete vaates.
«Täna ei suuda enamus sõidukijuhte hoida maanteel nõutavat kolme sekundi pikivahet,» tõi Kirsimäe välja. «90 km/h juures on see minimaalselt 75 meetrit ja 110 km/h juures küündib 100 meetrini.»
Politseinik lisas, et kui võrrelda 90 km/h ja 110 km/h liikuva sõiduki peatumisteekonda, siis seal, kus 90 km/h liikuv sõiduk saab pidama, on 110 km/h liikuva sõiduki kiirus veel 75 km/h. 120 km/h kiiruselt pidurdama hakanud sõidukil on samas kohas kiiruseks 88 km/h.
Ka 110 km/h ja 120 km/h sõitvate autode peatumisteekondades on tuntav erisus. Kohas, kus 110ga sõitja pidama saab, on 120ga sõitja kiirus veel 55 km/h. Talviste teeolude puhul on erisused veel drastilisemad.
«Kui toimub positiivne muutus meie liikluskäitumises ja juhid suudavad heita kõrvale emotsioonil põhineva rahulolutunde ning on valmis kaitsliku sõidustiiliga kompenseerima suurema sõidukiirusega kaasneda võivaid ohte, on teoorias kõik võimalik,» lausus Kirismäe.
Ta pakkus, et talvel aitaks hästi hooldatud kuiva teekatte puhul muutkiirusega elektrooniliste liikluskorraldusvahendite kasutuselevõtt.
«Kui tee on tõesti kuiv ja libedaohtu ei ole, siis miks mitte liigelda seal ka talvel kiiremini, kui 90 km/h,» lausus Kirsimäe.