Võimuliit tahab kärpida haigushüvitisi

Foto: Lennart Rikk

Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) esitasid täna riigikogus negatiivse lisaeelarve ja sellega seotud eelnõu muutmiseks ettepaneku, millega vähendatakse haiguse tõttu koju jäänud või haiget last hooldama jäänud inimese haigushüvitist.

Ettepaneku kohaselt väheneks haiguse tõttu koju jäänud inimesele haigushüvitis alates 1. juulist praeguselt 80 protsendilt palgast 70 protsendile. Haige lapsega kodus olev vanem saab praegu hüvitist 100 protsenti palgast, kuid edaspidi 80 protsenti.

Sel aastal valitsus juba korra muutis haigushüvitise süsteemi, kui muutis kolm esimest haiguspäeva inimese enda kanda ning viis järgmist ettevõtte kanda.

Ettepanek on üks osa valitsusliidu 6 miljardi krooni suurusest säästupaketist, mille sisse kuuluvad juba varem riigikokku esitatud 3,4 miljardi krooni suurune negatiivne lisaeelarve ning näiteks ka töötute uutest hüvitistest loobumine, käibemaksu tõstmine ja töötuskindlustusmakse tõstmine.

Haigushüvitiste kärpimine peaks valitsusliidu arvutuste kohaselt andma riigile 110 miljonit krooni kokkuhoidu. Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles Postimees.ee`le, et haigushüvitiste vähendamine on tingitud sotsiaalmaksu plaanitust väiksemast laekumisest, mistõttu haigekassa kulusid tuleb kokku tõmmata 376 miljoni krooni võrra.

«Meil on valida selle vahel, kas kärbime arstiasutuste rahasid ja halvendame sellega arsti juurde pääsemist ehk inimene ei saa enam arsti juurde või saavad haiguse tõttu kodus olevad inimesed vähem raha,» lausus Pevkur. «Otsustasime, et arstiabi kättesaadavuselt raha ära võtta ei saa.»

Sotsiaalminister lausus, et valitsuse jaoks on tegemist sundolukorraga, sest järsult suurenenud töötuse tõttu on sotsiaalmaksu laekumine vähenenud. «Eks selliste raskete otsuste tegemine näitab, kui kitsas on praegu rahadega,» sõnas ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor ütles, et SDE on taolisele ettepanekule kindlasti vastu. «On olemas palju mõistlikumaid lahendusi kui see,» märkis ta. «See plaan tekitab inimestes õigustatult pahameelt.»

Nestori sõnul tuli sotsiaalminister Pevkur sama ettepanekuga valitsusse ka mitu kuud tagasi, mil ka sotsid võimuliitu kuulusid. Ta lausus, et sotside survel lükati see idee aga tagasi.

Eesti lastearstide seltsi president Ülle Einberg ütles Postimees.ee`le, et lapsed peaksid kindlasti olema viimases järjekorras, kelle pealt kärpida. «Kuid samas ma saan aru, et kui riigil ei ole muid võimalusi, siis tuleb see otsus teha,» lisas ta. «Loomulikult,lastearstide seltsi presidendina ma seda ei toeta kahel käel, kuid ratsionaalne mõistus räägib, et kui on vaja, siis on vaja.»

Einbergi sõnul usub ta, et oma lapsele head soovivad vanemad lähevad 20 protsendilisest hüvitise vähendamisest hoolimata ikkagi vajadusel hoolduslehele. «Kui see vähenemine oleks suurem või kui üldse ei makstaks mingid päevad, siis võib olla tõesti hakkaksid inimesed kaaluma, et kas jääda koju,» lisas Tallinna lastehaigla arst.

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles Postimees.ee`le, et ühiskonna huvi ei peaks olema haigete inimeste iga hinna eest töölesundimine. «Sel juhul muutub haigeksjäämine sisuliselt trahvitavaks,» lisas ta.

Simsoni sõnul Keskerakond ei toeta kokkuhoidu inimeste tervise arvel ning ta märkis, et seda on valitsusliit teinud juba kahel järjestukusel korral. «Esiteks tõstes käibemaksu ravimitele ning meditsiinitehnikale, mis pani lisakoormuse haigekassale ning teiseks veebruarikuise esimese lisaeelarvega, mida Riigikogus ei olnud võimalik hääletada, sest see seoti valitsuse usaldushääletusega,» sõnas ta.

Simson märkis, et veebruaris saavutati suurim kokkuhoid 700 miljoni krooniga haigushüvitise esimese kaheksa päeva kulude kandmisel töötajatele ja tööandjatele.

Reformierakond ja IRL esitasid täna riigikogu rahanduskomisjonile veel ettepaneku käibemaksu tõstmiseks 18-lt protsendilt 20-le protsendile, mis toob riigieelarvesse poole aastaga 800 miljonit krooni. Samuti esitasid parteid veel ettepanku, et lapse sünni korral õppelaenu kompenseerimist jätkatakse nende lapsevanemate puhul, kelle kohta on vastav otsus enne 1. juulit tehtud.

Muudatusettepanekute tegemine negatiivse lisaeelarve eelnõule ja seda eelarvet puudutavate seaduste muutmise eelnõule lõppes täna kell 15. Mõlemad eelnõud on läbinud ühe lugemise ning tulevad teisele lugemisele järgmisel kolmapäeval.

Seejärel saab taas esitada muudatusettepanekuid ning kolmas lugemine ülejärgmisel nädalal 17. juunil.

Kumbki eelnõudest ei nõua 51 häält ehk riigikogu enamust, vaid piisab sellest, et poolthääli on rohkem kui vastuhääli. Lisaeelarvega seotud seaduste muutmise eelnõus oli aga varem ka selliseid seadusemuudatusi, mis nõudsid 51 häält, kuid Reformierakonna ja IRLi ettepanekul võetakse sealt välja kohtunike, presidendi, ministrite, õiguskantsleri ja riigikontrolli palkade muutmine, mis vajaksid 51 poolthäält. See palgaeelnõu tuleb uuesti valitsusliidu poolt esitatuna riigikokku esmaspäeval.

Valitsusparteidel - Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL)- on kahe peale parlamendis 50 liiget. Seetõttu tõotab eelarvet puudutavate eelnõude hääletamine kujuneda riigikogus äärmiselt pingeliseks ning valitsusparteidel võib muutuda hädavajalikuks liitlaste leidmine teiste parteide seast.