/nginx/o/2013/06/17/1836264t1h31e7.jpg)
Sügavaid ja järsu servaga, nn eurokraave on nimetatud leebelt öeldes ohtlikeks ning äkilisemalt öeldes tapjapotentsiaaliga kraavideks, sest liiklusõnnetuse korral tähendavad need raskemaid vigastusi.
Sügavad ja eluohtlikud maanteekraavid hirmutavad liiklejaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On selline tunne, et kraavid on tehtud selleks, et oleks 100 protsenti kindel – inimene saab surma,» ütles liiklusõnnetuse üle elanud ja oma autoga sügavasse maanteeäärsesse kraavi maandunud Deniss Õhtulehele.
Anonüümseks jääda soovinud asjatundja ütleb, et teatud liiklusõnnetuste puhul tähendavad sügavad kraavid garanteeritult raskemaid vigastusi. «Kraavid on sügavad-järsud ning kui masin teelt välja kraavi tuiskab, käib ta kraavipervelt alla veeredes üle katuse. Turvavöö puudumisel paiskub juht masinast välja – nii saadakse ühesõidukiõnnetuses rängimaid vigastusi,» räägib ta.
«Kole öelda, aga eurokraavi kõrval, mille eesmärk on teepinnase säästmine – vesi voolab ära ega kahjusta teed –, tundub inimelude säästmine olevat teisejärguline.»
«Euronõudeid kraavidele ei ole!» kinnitab aga maanteeameti teede arengu osakonna projektijuht Jüri Kirotam ja selgitab, et vastuoluliste nõuete – liiklusohutuse tagamine, tee püsivus, teemaa laius, maksumus – vahel tuleb leida mõistlik kompromiss.