Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni sotsiaaldemokraadist juhi Ardo Ojasalu kinnitusel pidas ta aastate eest Eesti Posti tütarfirma Elektronpostiga sõlmitud laenulepinguid korrektseks ja tegi tehingud veendumuses, et raha andnud ettevõttes on kõik kooskõlastatud.
Ojasalu kinnitusel pidas ta Elektronpostiga sõlmitud tehingut korrektseks
Elektronposti audiitorid avastasid 2010. aastal, et raamatupidamises hoiustena kirjas olnud 2,5 miljonit krooni oli tegelikult laenatud kahele firmale, neist miljon krooni Ojasalu firmale QY Varahaldus, kirjutas Eesti Ekspress täna. Ojasaluga vormistas tehingu Elektronposti juhataja, endine sotside peasekretär Tõnu Kõiv ilma ettevõtte nõukogu otsuseta ning Ojasalu firma maksis tehingu ilmsikstulekul kogu raha ettevõttele tagasi.
Ojasalu ütles Postimehele, et sõlmis Tõnu Kõivuga kaks taolist lepingut. «Esimene leping oli aastane ja teine kümnekuune, kui ma õigesti mäletan, peast ei oska öelda. Intressimäär oli suurusjärgus kuus või seitse protsenti, igal juhul rohkem kui pangaintress oleks sellel perioodil olnud. Me leppisime selles kokku just selle eesmärgiga, et elektronpost saaks sellest kasu, muidu oleks olnud tal lihtsam seda raha pangas hoida,» rääkis Ojasalu.
Ojasalu märkis, et tema firma maksis Elektronpostile intresse igakuiselt täpselt, nagu lepingus oli ette nähtud.
«Kui Kõivul tekkis firmas audiitoriga arusaamatus ja nõukogu leidis, et leping on tehtud ilma kooskõlastamata, sai kehtiv lõpetatud ja kohe tagasi makstud kogu summa ja selleks hetkeks üleval olnud intressisumma. Leheartiklist jäi mulje, nagu oleks Elektronpost pidanud raha tagasisaamiseks vaeva nägema, kuid see on vale mulje loomine. Tegelikult ei olnud mingit probleemi raha tagasisaamisel ja lisaks sai Elektronpost intresside näol igakuiselt kasumit,» lausus Ojasalu.
Ta kinnitas, et uuris Tõnu Kõivu käest enne lepingu sõlmimist korduvalt, kas tehing on ettevõttes korrektselt kooskõlastatud.
«Kui Tõnu Kõiv esimest korda minuga sel teemal rääkis, küsisin tema käest, et kuna tegemist on tavapärasest äritehingust väljuva tehinguga, kas seda peaks kooskõlastama. Tõnu ütles, et okei, ma räägin nõukoguga. Minule andis ta tagasisidet nii, et ta oli nõukogu liikmetega või vähemalt kellegagi soomlastest sel teemal rääkinud ja need olid öelnud, et sellega probleemi ei ole,» sõnas Ojasalu.
Ojasalu sõnul sai ta tagantjärgi aru, et probleem siiski oli, Kõiv ilmselt piirdus ainult rääkimisega ja nõukogu otsust lepingu sõlmimiseks ei olnud. «Mina täpselt ei tea, millest see probleem neil tekkis. Mina lähtusin tavapärasest äritavast ja veendumusest , et kõik on okei,» kinnitas ta.
Ojasalu ei leia, et Elektronpostiga sõlmitud tehing võiks tema praegusele tegevusele kuidagi varju heita, näiteks tegevusele erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni juhina.
«Ma ei näe siin erakondade rahastamisega üldse mingit seost. Ma ei oska isegi öelda, mismoodi see tehing võiks mulle varju heita,» lausus ta.