IT Kolledži õppejõud Linnar Viik ütles, et eksamil 135 üliõpilast läbi kukutanud õppejõud Peeter Lorents pani sellega oma lati paika.
Linnar Viik: Lorents pani oma lati paika
IT Kolledži õppejõud Lorents rääkis, et ülikoolides on mahakirjutamine võtnud kolossaalsed mõõtmed. Seetõttu kukkus kevadel tema eksamil läbi 135 üliõpilast.
«See on täiesti ok. Ta pani sellega oma lati paika ja eks see on nüüd õpilastele, õppeosakonnale ja kooli juhtkonnale läbinärimiseks,» ütles IT Kolledži õppejõud Linnar Viik Postimehele. «Negatiivne hinne ei ole õppeprotsessi lõpptulemus, vaid üks vaheetapp – tähtis on edasiliikumine, mitte see, mis juhtus ja mitu kahte välja tuli.»
Samas märkis Viik, et igas aines peab ajaga kaasas käima ja looma sellised hindamismeetodid, mille juures mahakirjutamine poleks väärtus. Tema hinnangul peaks õppejõud muutma oma aine hindamissüsteemi mitmepalgelisemaks ja mitmekesisemaks.
Kui aine lõpptulemus sõltub kontrolltööst, individuaaltööst, grupitööst, seminarist, erinevatest harjutustest ja on seega mitmepalgelisem, siis hindavad Viigi sõnul tudengid seda rohkem kui olukorda, kus terve semester on ainult loengud ja kõige lõpus on üks suur kontrolltöö.
«Kahju on, kui on aineid, milles õppejõududel napib suutlikkust või ei ole õppeainest tulenevalt lihtne mitmekesist hindamissüsteemi teha,» ütles Viik. «Selliseid ülesannete ja kontrolltööde kogumeid, kus kindlatele küsimustele on üks ja ainus õige vastus, on üha raskem nii teha, et õpilased ei spikerdaks.»
Viik rääkis, et IT Kolledži õppejõududel toimub koosistumine nii lõputööde kui õppekorralduse teemal igal aastal.
«Minu väide on, et õppejõud, olles teadlikud sellest, et nende ainetes on võimalik jõuda punkti, kus mahakirjutamine on üks ahvatlus tudengi radariekraanil, peab tegema omalt poolt kõik selleks, et oma õppeaine alguses selgitada selle tegevuse tagajärgi ja püüdma oma hindamisviisi üles ehitada sellisel viisil, kus tudengitel oleks motivatsioon õppida ja teadmisi saada, mitte hinde peale välja mängida,» rääkis Viik.