/nginx/o/2013/06/27/1856736t1hd3b8.jpg)
Tallinna koolimääramise korraldus on üha suurendanud koormust kesklinna populaarsemates koolides, kus ruumipuudusel sunnitakse lapsed õhtusse, või nagu koolijuhid öelda eelistavad – lõunasse vahetusse, mis aga ei meeldi sugugi lapsevanematele. Seda enam, et teisal on koole, kel ruumi küll, aga lapsi vajaka.
Tallinna ühisgümnaasiumi 1. klassi lõpetanud laste vanemad tegid Tallinna linnavalitsusele pöördumise, milles avaldavad pahameelt, et nende lapsed ootamatult alates 2. klassist õhtusesse vahetusse õppima sunnitakse.
Lapsevanemad said tänavu 25. aprillil ootamatult teate, et kõigi kolme paralleelklassi lapsed peavad alates sügisest hakkama käima õhtuses vahetuses – veel enam, ilmselt tuleb neil lõunast algava koolipäevaga hakkama saada vähemalt kaks aastat, kui mitte rohkem.
Lapsevanemad on eriti nördinud seetõttu, et möödunud aastal ühisgümnaasiumi 1. klassi vastuvõtmisel neile sellisest ohust ei räägitud. Nii leiavad nad, et «selline asjade kulgemine on lastevanemate ja nende laste õiguste (õiguspärase ootuse) rikkumine.» Nende hinnangul on õppetegevuse ümberkorraldamine ja teavitamine toimunud liiga hilja, et lapsevanemad saaksid mõistlikult aega oma pereelu ümberkorraldamiseks.
Kui välja arvata vaid üks, 1.c klass, mis juba algusest peale õhtuti koolis käinud, on teiste lapsed harjunud hommikuti koolis käima, neil on vastavalt sellele seatud päevaplaan, valitud trennid ja huviringid.
Pöördumise kirjutamisele eelnenud koosolekul oli haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk vanematele selgitanud, et kool peab vastu võtma kõik piirkonnas elavad lapsed, «olgu neid või 500 õpilast». Kui lapsevanemad küsisid, miks ei suunata osa Liivalaia gümnaasiumisse, kus teadaolevalt vabu kohti on, vastas ametnik, et nad peavad arvestama lapsevanemate soovi, kes ei taha, et nende lapsed seal koolis õppima hakkaks.
Tõepoolest, kui haridusameti kinnitusel suunati Liivalaia gümnaasiumi tänavu 92 õpilast, siis kooli direktori Veiko Rohunurme sõnul on praegu koha kinnitanud vaid 53 õpilast ning tänavu avatakse vaid kaks esimest klassi. «Me oleme alati valmis ka kolmanda avama, kui soovijaid tuleks,» tõdes Rohunurm.
Koosolekul püüdsid lapsevanemad välja pakkuda ka teisi võimalikke lahendusi, näiteks moodulmajade ehitamine (jääb hiljaks, sest ehitus võtab aega vähemalt kuus kuud), Liivalaia gümnaasiumi ruumide kasutamine õppeks (sel juhul on lapsed pigem siiski Liivalaia õpilased).
«Lähtudes eeltoodust on meie arvates eelkõige haridusametil kohustus koordineerida Tallinna linna kui ühe piirkonna koolidesse vastuvõttu selliselt, et kõikidel lastele oleks tagatud normaalne ja nende huvidele vastav koolitee ja hariduse omandamine ning seda hommikuses vahetuses,» leidsid lapsevanemad.
Kelle suutmatus?
Viivi Lokk selgitas Postimehele, et kesklinnas elavatest lastest määrati elukohajärgne kool Liivalaia gümnaasiumis 92 õpilasele, ühisgümnaasiumis 108, 21. koolis 116 ja Kadrioru Saksa gümnaasiumis 112 õpilasele.
Ta kordas varasemast teadaolevat, et eelkõige arvestatakse kooli määramisel lapse elukoha lähedust koolile, teiseks sama pere teiste laste õppimist koolis ning vaid võimalusel vanemate soove.
«Õppetöö korralduse üle koolis otsustab selle juhtkond, direktor. Tallinnas on koole, kus viimastel aastatel on kooli astunud üle saja õpilase, kuid kool on suutnud oma töö korraldada ja ruume kasutada nii, et õppetöö toimub jätkuvalt ühes vahetuses,» märkis Lokk.
Loki sõnul pole ametile teada uuringute tulemusi, mis tõestaksid väidet, et lastel on hommikuses vahetuses parem õppida kui õhtuses. Seda ei sätesta ka ükski seadus, rõhutas ta.
Lokk märkis, et Tallinn tegeleb koolivõrgu ümberkorraldamisega, kuid peamiselt põhjustab ebaühtlast jaotumist koolide vahel see, et inimeste tegelik elukoht ei ühti rahvastikuregistri andmetega. «Tallinna 21. kooli näitel võime kinnitada, et 126 lapsest, kellele kool on elukohale lähim, on 68 lapse (ehk 54 protsendi) aadressi muudetud aastatel 2012–2013, Tallinna ühisgümnaasiumi puhul on sama näitaja 35 protsenti,» viitas ta.
«Kõikidest rahvastikuregistrist tulenevatele probleemidele ja õigusaktidest tulenevatele ebakõladele on Tallinna linn pidevalt erinevate ministeeriumite tähelepanu juhtinud, kuid seni ei ole see tulemusi andnud,» viskas ta kivi riigijuhtide kapsaaeda.
Haridusministeerium on aga teist meelt ning leiab, et saamatu on Tallinna linn. «Kõige enam saab tekkinud olukorda mõjutada (sh leida lapsevanemate jaoks kõige sobilikuma lahenduse) siiski kooli pidaja,» märkis ministeeriumi osakonnajuhataja Mart Laidmets vastuses ühisgümnaasiumi lapsevanematele.
«Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei näe ette koolile teeninduspiirkonna kehtestamist,» kinnitas Laidmets. «Mitte miski ei takista Tallinna linnal määramast Tallinna linna lastest nt vaid 24-le I klassi astuvale lapsele elukohajärgseks kooliks ühisgümnaasiumi ja avama seal vaid ühe I klassi,» leidis ta.
«Jääb arusaamatuks, miks kohustab kooli pidaja kooli direktoril järgmisest õppeaastast paigutama Tallinna Ühisgümnaasiumisse 130 I klassi astuvat õpilast [haridusameti väitel siiski vaid 108 last – toim.].»
«Kui samal ajal on mõnes teises Tallinna linna munitsipaalkoolis õpilastel võimalik õppida nö esimeses (hommikuses) vahetuses ja vabu õpilaskohti on mitme klassikomplekti jagu, siis ei ole mõistlik, et samal ajal õpivad õpilased Tallinna Ühisgümnaasiumis klassikomplektide kaupa teises (õhtuses) vahetuses. See näitab Tallinna linna suutmatust määrata õpilastele elukohajärgne kool,» märkis Laidmets.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)