Enim kasvab tasuta õpe Tallinna Ülikoolis

Gertu ja Liis õpivad Balti Filmi- ja Meediakoolis audiovisuaalset meediat. Eile pakuti Mehisele tööd režissööri assistendina. Foto: Peeter Langovits

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja Helen Põllo sõnul oli eelmisel aastal tasuta kohtade arv Eesti ülikoolides 9150. Kõrgharidusele lisanduvad eelarve summad lubavad vähemalt 3500 lisanduva õppeteenustasuta koha loomist.

Tallinna Ülikooli (TLÜ) õppeosakonna juhataja Helen Joosti sõnul võeti mullu riigieelarvelistele kohtadele vastu umbes 1500 tudengit. Kokku astus möödunud aastal ülikooli pea 2800 üliõpilast. Käesoleval suvel kavatsetakse vastu võtta umbes 2500 tudengit, kellest enam kui 2400 õpiksid õppeteenustasuta.

Kehtiva kõrgharidusstrateegia kohaselt, mis loodi aastateks 2006–2015, peaksid ülikoolid pöörama enam rõhku loodus- ja täppisteaduste erialadele. Sellele vaatamata suureneb vastuvõtt TLÜ riigieelarvelistele kohtadele just n-ö pehmete erialade arvel.

Põllo sõnul on ministeeriumi soov tugevdada õppekvaliteeti seal, kus ollakse vastavaks valdkonnaks paremini spetsialiseerunud. «Kõik õppeasutused ei pea ilmtingimata kõikidesse valdkondadesse panustama,» lausus ta.

Ebapopulaarsed valdkonnad

Gertu Võsu ja Liis Mehine õpivad TLÜ Balti Filmi- ja Meediakoolis audiovisuaalset meediat. Neiud rääkisid, et möödunud õppeaastal tekkis küll teatud probleeme, kuid need olid tingitud kolimisest.

«Probleeme on palju seetõttu, et meil on uus maja. Telestuudio veel ei tööta, kuna tehnika kohaletoimetamine vanast majast pole toiminud. Aga see oli pigem esimesel semestril,» lausus Mehine.

Võsu rääkis, et õppekava koostamine on veel ilmselt arendusjärgus ning juhtis tähelepanu puudulikule tunniplaanile. «Sellega oli suur jama. Kohustuslikest ainetest ei tulnud ainepunkte kokku, nii et pidime ise vabaaineid juurde valima,» sõnas ta.

Kokkuvõttes on aga mõlemad neiud pigem rahul ja tööotsingute pärast väga ei muretse. Mehine sai tööotsa seriaalivõtetele, mille režissööriks Vilja Palm. Võtted toimuvad sel suvel ning ta hakkab tööle režissööri assistendina.

TLÜ bioloogiatudengi Kaur Pääbo sõnul astub bioloogia erialale aastas umbes 40 üliõpilast, kellest vaid 10–15 esimese kursuse järel õpinguid jätkavad.

Joost tunnistas, et loodus- ja täppisteaduste erialadele ongi keeruline inimesi meelitada. «Mullu lõpetas füüsikaõpetaja eriala kaks inimest,» ütles ta.

Joosti sõnul teeb TLÜ aga pingutusi, et olla atraktiivne kõikide erialade puhul. «Kui vaatame, palju oleme panustanud infrastruktuuri ning teinud uusi laboreid, siis on näha, et oleme panustanud piisavalt, et rohkem loodus- ja täppisteaduste alal õppivaid tudengeid vastu võtta,» rääkis ta.

Haridus- ja teadusministeerium plaanib luua eriala- ja tulemusstipendiumid, mille üheks prioriteediks ongi loodus- ja täppisteaduste üliõpilased.

Joosti hinnangul on säärane idee kiiduväärt. «Meid teeb aga natuke murelikuks, et esimene võimalus nende stipendiumide väljamaksmiseks on alles 2014. aasta alguses,» lisas ta.

Mullu võttis TLÜ riigieelarvelistele kohtadele kuus õigustudengit, kuid ei ühtki reklaami- ega suhtekorraldustudengit. Sellel suvel pääseb tasuta kohtadele 90 õigustudengit, 41 reklaami ja imagoloogia eriala üliõpilast ning 33 suhtekorraldustudengit.

Joosti sõnul määrati konkreetsed kohtade arvud senise vastuvõtu, lõpetamiste suhtarvu ning õppekava sisemise kvaliteedi järgi.

TLÜ vilistlaste edukust tööturul õppeosakonna juhataja üksikasjalikult kommenteerida ei soovinud, kuid tema sõnul on olemas eelmise aasta vilistlaste uuring, mis probleeme välja ei too. Uuringutulemustega veel tutvuda võimalik pole.

Mujal muutused väiksemad

Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtu- ja õppenõustamistalituse juhataja Anne Urbla sõnul oli osa õppekavade puhul tarvis kohti koondada. «Natuke oleme ikka kokku tõmmanud majanduse ja sotsiaalerialade tasulise õppe pealt, et tehnikaülikooli kuvand tugevana säiliks,» lausus ta.

Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo juhtis tähelepanu sellele, et õppetasu lepingute sõlmimine üliõpilastega muutub tõenäoliselt keerulisemaks. Praeguseks on ülikool viinud vastavusse regulatsioonid ja tegeldakse õppeinfosüsteemi ümberseadistamisega.

«Kõik muu selgub siis, kui vastuvõtt on läbi ja uued üliõpilased juba õpivad,» rääkis Karo.

Eesti Maaülikoolis (EMÜ) on muutused väikesed. Kui mullu võeti bakalaureuseõppes tasuta ja tasulistele kohtadele kokku 721 tudengit, siis tänavu plaanitakse vaid riigieelarvelistele kohtadele 690 üliõpilast.

«Need, mis vanasti olid tasulised kohad, on nüüd muutunud tasuta kohtadeks. Muidu meil märkimisväärseid muutusi üliõpilaste vastuvõtu arvudes pole,» rääkis EMÜ õppeosakonna juhataja Anneli Lorenz.

Estonian Business Schooli (EBS) kommunikatsioonijuhi Kerstin Sontsi sõnul on kõrgharidusreformi mõju nende jaoks raske prognoosida, kuna tegemist on eraülikooliga.

Eesti Kunstiakadeemias (EKA) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on avalduste vastuvõtt juba lõppenud.

EKA kommunikatsioonijuht Solveig Jahnke ütles, et nende puhul ei saa mulluseid ja tänavusi andmeid väga täpselt kõrvutada. «Need andmed pole võrreldavad, sest tänavu anti osakondadele vahemik, kui palju vastu võtta saab,» lisas ta.


Avalduste esitamise aeg

•    Estonian Business School    25. juuni – 15. juuli

•    Eesti Maaülikool    22. juuni – 5. juuli

•    Tallinna Ülikool    28. juuni – 9. juuli

•    Tallinna Tehnikaülikool    26. juuni – 5. juuli

•    Tartu Ülikool    24. juuni – 5. juuli

Allikas: ülikoolid