/nginx/o/2008/04/05/30970t1h168d.jpg)
Politoloog Rein Toomla hinnangul on Eestis pärast taasiseseisvumist olnud kaks kindlat ja paar poolkahtlast vähemusvalitsust, mis on püsinud vähemalt aasta.
Rein Toomla: vähemusvalitsused on seni hakkama saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Siimanni valitsus püsis kaks aastat, Siim Kallase valitsus pisut üle aasta.
Politoloog Rein Toomla arvates ei saa kumbagi neist vaadelda ajutiste valitsustena. «Eelnõude vastuvõtmine nõuab eraldi kokkuleppeid, sest valitsuse poolt esitatud eelnõudel pole automaatset toetust. Aeg ajalt tekib vorst vorsti vastu kauplemine, põhimõttel, et kui teie toetate meid, siis võime ka teid toetada,» ütles Toomla KUKU raadio «Ärataja» programmile.
Oluliste otsuste vastuvõtmisel kasutatakse Toomla sõnul poliittehnoloogiaid.
«Kui seadus ei vaja enamuse toetust, võib juhtuda, et kogu opositsioon ei tule kohale, opositsiooni hulgas leidub ikka selliseid, kes valitsust võiksid toetada. Põhjuse mitte kohale tulemiseks leiab alati.»
«Meie põhjanaabritel on vähemusvalitsus valitsemise tüüp, mida kõige sagedamini kohtab, ka nemad on hästi hakkama saanud,» leiab politoloog.
Pärast kohalikke valimisi võidakse Toomla arvates enamusvalitsuse moodustamisega minna uuele ringile, päriselt välistatud pole ka praeguse vähemusvalitsuse lagunemine, kui valimiste järgselt senised jõujooned kardinaalselt muutuvad.
«Kui aga Keskerakond saaks kohalikel valimistel suure võidu, tsementeeriks see praegust koalitsiooni,» leiab Toomla.