Ansip on Õhtulehega peetud vaidluse tulemusega rahul

Teisipäevane Õhtuleht avaldas peaminister Andrus Ansipi suhtes vabanduse. Foto: Liis Treimann.

Õhtulehega kohut käinud ning kahes kohtuastmes võitjaks jäänud peaminister Andrus Ansip on vaidluse tulemusega rahul

«Minu jaoks on selle kohtuotsuse puhul kõige tähtsam see, et kohus kinnitas veelkord, et tsiteerimisel on vaja olla täpne. Seda on vaja valetõlgenduste ja vääritimõistmise ärahoidmiseks,» ütles Ansip valitsuse pressiesindaja vahendusel Postimehele.

Pärast kahes esimeses kohtuastmes saadud kaotust loobus Õhtuleht edasisest kohtuvaidlusest peaminister Andrus Ansipiga ning avaldas laupäevases lehes terve lehekülje enda alla võtva teate selle kohta, et Õhtuleht on esitanud Ansipi kohta vääraid faktiväiteid.

«Õhtulehes 29.05.2012. a avaldatud artikkel sisaldab Andrus Ansipi kohta ebaõigeid väiteid. Peaminister Andrus Ansip ei ole öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt» seisis laupäevase Õhtulehe teisel küljel. Lehe avaküljel avaldas Õhtuleht viite teisel küljel olevale tekstile, samuti on sama teade kuvatud lehe veebiväljaande avaaknas.

Viimati tuli Õhtulehe ja Ansipi kohtuvaidluses lahend 5. juunil Tallinna ringkonnakohtus, mis andis õiguse lehte valeandmete avaldamises süüdistanud peaministrile. Kaasuse viis ringkonnakohtusse Õhtuleht, mis taotles Ansipile õiguse andnud Harju maakohtu 29. jaanuari otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta valitsusjuhi hagi rahuldamata või saata kaasus uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Tallinna ringkonnakohus leidis siiski, et maakohtu lahendi muutmiseks puudub alus ning jättis seega Õhtulehe apellatsiooni rahuldamata.

Harju maakohus leidis 29. jaanuaril langetatud otsuses, et Õhtuleht avaldas mullu 29. mail ilmunud artiklis peaminister Andrus Ansipi kohta faktilist laadi andmeid selgelt eksitaval viisil. Õhtuleht ei olnud otsusega nõus ja esitas Tallinna ringkonnakohtule apellatsiooni.

Harju maakohtu otsusel pidi Õhtuleht avaldama viie päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe paberväljaande teisel leheküljel teate: «Õhtulehes 29.05.2012 avaldatud artikkel sisaldab Andrus Ansipi kohta ebaõigeid väiteid. Peaminister Andrus Ansip ei ole öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt.». Teade peab olema sama kirjasuuruse ja fotoga kui mullu 29. mail ilmunud artikkel.

Kohtu otsuse järgi pidi Õhtuleht avaldama sama lehenumbri esilehel märke: «Õhtuleht lükkab ümber Andrus Ansipi kohta avaldatud ebaõige faktiväite - vt lk 2». Märge tuleb avaldada paberlehe esilehel samas kohas ja samal viisil ehk vasakul pool, sama suures kirjas kui mullu 29. mai lehes avaldatud tekst «Kas meie telefone kuulatakse pealt? Ansip: pigem on see nii». Teksti juures peab olema sama foto, mis ilmus 29. mai lehes.

Ka pidi Õhtuleht avaldama veebiväljaandes teate «Õhtulehes 29.05.2012 avaldatud artikkel sisaldab Andrus Ansipi kohta ebaõigeid väiteid. Peaminister Andrus Ansip ei ole öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt.». Tekst peab olema sama kirjasuuruse ja fotoga kui artikli pealkiri 29. mail veebiväljaandes. Teade peab olema avaldamise päeval esilehel asuval tekstiribal nähtav ajavahemikul kella 8-20, pärast seda kuni seitsme päeva kestel nähtav veebiväljaande rubriigist «uudised» ja pärast seda kättesaadav Õhtulehe veebiväljaande arhiivist piiramata aja jooksul. Samuti peab Õhtuleht lisama veebiväljaande arhiivis olevale artiklile «Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt» lingi sellele teatele.

Harju maakohtu hinnangul lõi Õhtuleht mulje, nagu oleks Andrus Ansip on öelnud, et ettevõtjate ja poliitikute telefonikõnesid kuulatakse pealt. Seega on tegemist kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega, leidis Harju maakohus.

«Asjaolu, et hageja näol on tegemist Eesti peaministriga, kes on vaieldamatult avaliku elu tegelane ja kelle tegemiste ja ütlemiste vastu tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, ei tähenda seda, et meedia võib avaldada hageja suhtes ebaõigeid faktiväited või hagejal ei oleks õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Kui Õhtulehele ei olnud selgesti arusaadav, mida Ansip 28. mail 2012 ajalehes Postimees avaldatud tsitaadis silmas pidas, siis oli lehel enne artikli avaldamist võimalus pöörduda hageja poole selgituste saamiseks,» märkis kohus.

Postimees avaldas mullu 28. mail artikli, milles on Andrus Ansipi lause: «On kahju, et Eestis on selline olukord kujunenud, aga paraku on see nii, et ettevõtte juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonid on salvestatavad ja sisuliselt avalikud».

Õhtuleht avaldas 29. mail Ansipi tsitaadi põhjal artikli "Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt" ja esileheküljel viite artiklile, mis sisaldas küsimust «Kas meie telefonikõnesid kuulatakse pealt?» ja vastust «Ansip: pigem on see nii».

Ansipi sõnul eiras Õhtuleht 29. mail ilmunud artiklis tema sõnavõtu sisu ja omistas talle laused, mida ta ei ole kunagi avaldanud. Peaministri sõnul ei väljendanud ta tegelikkuses seisukohta, mille kohaselt kuulatakse Eestis poliitikute ja ärimeeste telefonikõnesid pealt, vaid viitas poliitikute ja ärimeeste seas levivale sellesisulisele hirmule.

Õhtuleht selgitas kohtule, et avaldas vaidlusaluse artikli pealkirjas väärtushinnangu, mistõttu puudub hagejal alus nõuda selle ümberlükkamist. Õhtuleht leidis, et väärtushinnang on nii pealkiri «Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt» kui ka esilehel ilmunud viide «Kas meie telefone kuulatakse pealt? Ansip: pigem on see nii». Õhtuleht väitis, et need väärtushinnangud tuginevad Ansipi Postimehes ilmunud tsitaadile.

Kohus leidis, et Õhtulehes ilmunud artikli ja esilehel ilmunud artikliviite puhul on tegemist faktiväite, mitte väärtushinnanguga.

«Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid,» märkis Harju maakohus, viidates riigikohtu varasemale sellesisulisele lahendile.

Kohus märkis, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Kohus nõustus Õhtulehe seisukohaga, et riigikohus sõnastas selle seisukoha konkreetselt faktiväite kohta, kuid nimetatud tõlgendamisreeglid kuuluvad kohaldamisele nii faktiväidete kui väärtushinnangute kohta.

Küll aga ei nõustunud kohus Õhtulehe seisukohaga, et antud juhul tuleb tuvastada, kas mõistlik inimene võis ajalehes Postimees avaldatud tsitaadist aru saada nii nagu sai aru Õhtuleht, sõnastades vaidlusalused pealkirjad. Harju maakohtu hinnangul oli kohtu eesmärk tuvastada, kuidas sai mõistlik inimene aru Õhtulehes avaldatud artikli pealkirjast ja esilehel avaldatud pealkirjast. «Vaidluse esemeks on 29. mail 2012 Õhtulehes avaldatud artikkel, mitte ajalehes Postimees avaldatud artikkel ja nõue on esitatud AS-i SL Õhtuleht vastu. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul asjakohatud Õhtulehe väited, kuidas on erinevad isikud aru saanud ajalehes Postimees avaldatud Andrus Ansipi tsitaadist ja mida on avaldanud rahvusringhääling, vabariigi president, Postimehe toimetaja Anvar Samost ja teised,» märkis kohus.

Kohtu hinnangul võis mõistlik inimene tulenevalt Õhtulehe lausehitusest ja lauses kasutatavatest sõnadest aru saada, nagu oleks peaminister öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt. «Et tegemist on faktiväitega kinnitab asjaolu, et see, kas peaminister ka tegelikkuses ütles, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt, on kohtu hinnangul kontrollitav. See tähendab, et on võimalik kontrollida, kas peaminister on öelnud seda, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt või ei ole ta seda öelnud,» märkis kohus.

Kohus tõdes, et vaadates Ansipi tegelikku tsitaati, ei ole peaminister talle omistatud lauset öelnud. «Faktiväide väljendab andmeid tegelikkuse kohta ehk kas keegi on midagi teinud või öelnud. Seevastu väärtushinnang sisaldab aga selle avaldaja isiklikku arvamust, seisukohta faktiväite kohta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui kostja kirjutab oma väljaandes «Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt» ja esitab oma väljaande esilehel küsimuse «Kas meie telefonikõnesid kuulatakse pealt?», millele vastab ise «Ansip: pigem on see nii», on selge, et kostja annab avalikkusele infot selle kohta, mida peaminister väidetavalt ütles,» märkis kohus.

Kohus jõudis seisukohale, et nimetatud väited ei sisalda ajalehe Õhtuleht arvamust, mida Andrus Ansip lehe hinnangul ütles. Kohtu hinnangul omistas Õhtuleht need väited peaminister Andrus Ansipile, seega ei saa tegemist olla Õhtulehe väärtushinnanguga.

«Seda, et nimetatud väidete näol ei ole tegemist väärtushinnangutega kinnitab ka asjaolu, et nimetatud väited ei ole avaldatud arvamuse rubriigis, kus Õhtulehe ajakirjanik või toimetaja avaldab päevakajalistel teemadel oma arvamust, vaid väide avaldati Eesti uudiste rubriigis. Uudised aga kajastavad fakte tegelikkusest, mitte ajalehe väärtushinnanguid. Alust teistsugusele seisukohale asuda ei anna asjaolu, et nimetatud väited on avaldatud artikli peakirjas. Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks sätestab, et pealkirjad ei tohi auditooriumi eksitada. Kuna paljud lugejad võivad lugeda ainult artikli pealkirja ja eriti ajalehe esiküljel avaldatud pealkirja ilma artiklit ennast läbi lugemata, siis on eriti oluline, et vaidlusealuse artikli peakirjast saaks keskmine mõistlik inimene aru, kas Andrus Ansip on seda öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt või artikli pealkiri sisaldab ajalehe Õhtuleht hinnangut, mida on Andrus AnsipÕhtulehe hinnangul öelnud. Käesoleval juhul on Õhtulehe vaidlusalused pealkirjad lugejat selgelt eksitavad,» märkis kohus.

Ansipi ja Õhtulehe vaidlus oli ka teemal, kas nimetatud väidete näol on tegemist tsitaadiga. Õhtuleht oli seisukohal, et eesti keele reeglite järgi ei ole tegemist tsitaadiga. Ansip leidis, et vaidluses hagi rahuldamisel ei oma tähtust, kas tegemist on tsitaadi või faktiväitega, sest tähtsust omab üksnes see, kas tegemist on väärtushinnanguga või faktiväitega. Kohus nõustus Ansipi seisukohaga, et vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kas nimetatud pealkirjad on vastavalt Eesti Keele Instituudi käsiraamatu kohaselt eesti keele reeglite järgi käsitletavad tsitaadina või mitte.

«Tsitaat on kahtlemata faktiväide. Kohus ei nõustu aga Õhtulehe seisukohaga, et kui tegemist ei ole tsitaadiga, siis ei ole tegemist ka faktiväitega. Kõik faktiväited ei ole tsitaadid. Iseenesest on õige Õhtulehe väide, et kui avaldatakse enda arusaamist teise isiku poolt öeldust, siis on tegemist hinnanguga teise isiku poolt öeldule. Samas peab olema keskmisele mõistlikule inimesele arusaadav, et on avaldatud ajakirja või toimetuse hinnang teise isiku poolt öeldule. Käesolevad väited ei ole tõepoolest Eesti Keele Instituudi käsiraamatu kohaselt esitatud grammatiliselt korrektselt tsitaadina, sest vastavalt Eesti Keele Instituudi käsiraamatule tuleb vastavat eesti keele reeglitele panna tsitaat jutumärkidesse. Antud juhul on oluline see, kuidas mõistlik inimene ehk ajalehe lugeja kostja poolt avaldatud pealkirjadest aru sai. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et eelnimetatud pealkirjad ei ole avaldatud jutumärkides võis mõistlik inimene nimetatud pealkirju lugedes aru saada, et tegemist on Andrus Ansip poolt öeldud lausetega ehk siis tsitaadiga,» seisab kohtu otsuses.