Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Opositsioonierakonnad: Ilves, jäta kooliseadus välja kuulutamata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Riigikogu read pärast 19 tundi kestnud istungit.
Riigikogu read pärast 19 tundi kestnud istungit. Foto: Peeter Langovits

Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond taotlevad president Toomas Hendrik Ilveselt vastuolulise kooliseaduse välja kuulutamata jätmist.

Täna presidendile saadetud kirjas rõhutavad opositsioonierakonnad, et uus seadus tekitab segadust ning selle vastu võtmisel on rikutud riigikogu töö- ja kodukorra norme.

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on riigieksam sooritatud, kui õpilane saab  vähemalt ühe protsendi maksimaalsest tulemusest, riigieksam on sooritatud rahuldavalt aga vähemalt kahekümne protsendiga maksimaalsest tulemusest. «Sõnastus ei anna gümnaasiumiõpilastele kindlat veendumust, et riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest,» seisab kahe riigikogu fraktsiooni kirjas.

«Selline olukord ei anna õpilastele piisavat õigusselgust. Koolilõpetajatele – ka sügisel alustavatele abiturientidele – ei ole üheselt arusaadav, millistel tingimustel on riigieksamid kindlasti tehtud,» ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

«Koolis tähendab «rahuldav» hinnet 3. Hinne allapoole seda on «mitterahuldav». Uue seaduse järgi on võimalik aga eksami «sooritamine mitterahuldavalt.» See on sisuliselt ning ka teiste hariduselu korraldavate seaduste kohaselt absurdne,» selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser. «Eksami sooritamine «rahuldavast» madalama hindega on ju eksami mittesooritamine,» lisas Mikser.

Möödunud nädalal riigikogus 49 poolthäälega vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tagab riigigümnaasiumi igas maakonnas, kehtestab õpetajatele töötasu lähtuvalt tegelikust töökoormusest, loob õpetajatele uue kutsesüsteemi, tõstab hoolekogu rolli kooli tegevuse korraldamisel, seab riigile suuremad ülesanded õppekirjanduse olemasolu tagamisel ja suurendab koolide valikuvabadust vaheaegade korraldamisel.

Tagasi üles