Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Tarandi suuredu võib aidata tema vastaseid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Indrek Tarand Keskerakonna valimispeol Salme kultuurikeskuses.
Indrek Tarand Keskerakonna valimispeol Salme kultuurikeskuses. Foto: Toomas Huik

Üksikkandidaat Indrek Tarandi suuredu eurovalimistel võib tekitada olukorra, kus temale antavad lisahääled võivad tuua lisakohti erakondadele, mida Tarandi valijad ei eelistaks.


Selline olukord võib juhtuda siis, kui Tarand saab näiteks kahe mandaadi jagu hääli. Et üksikkandidaat saab saada ainult ühe koha europarlamendis, läheksid ülejäänud hääled raisku.

Kuid need hääled tulevad kellegi arvelt, mistõttu võib asjaolude kokkulangemisel tekkida olukord, kus Tarandi edukus hakkab soosima talle mitte just kõige sümpaatsemaid jõude.

Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla meenutas, et Indrek Tarand on öelnud, et kandideerib muuhulgas nende kolme erakonna vastu, mis kehtestasid eurovalimistel suletud nimekirjad. «Minu meelest ta ründab ühte kolmikut. See on Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit. Neid süüdistab ta selle pärast, et need tegid praeguse valimisseaduse.»

Sihikul Kesk ja Reform

Kui Rahvaliitu võib lugeda eurovalimistel autsaideriteks, siis ülejäänud kaks on olnud valimiste favoriitide seas ning pole võimatu, et Tarandile antavate häälte tõttu saavad IRL või sotsiaaldemokraadid vähem kohti ning Kesk- ja Reformierakond selle võrra rohkem.

Näiteks pole välistatud, et Tarandi edu tõttu saavad sotsid eelnevate ennustustega võrreldes vähem hääli ning vabanev koht kandub Reformierakonnale.

Toomla sõnul on seis siiski liiga kirju, et saaks siin kindlamaid järeldusi teha. Ta lisas, et meil on olemas maikuised uuringutulemused, kuid on selgusetu, kuidas on mõjutanud erakondade populaarsust vahepealne valitsuskriis ja ebaõnnestunud koalitsioonitegemine Rahvaliiduga.

Toomla väitel leiaks hea tahtmise korral iga erakond põhjenduse, miks just tema toetus võiks olla vahepeal tõusnud. Seetõttu ei saa tema sõnul välistada ka, et Tarand on vahepeal toetust kasvatanud ning see toob kaasa jõujoonte ümbermängimise.

Küsitlused ainus pidepunkt

Politoloogi hinnangul on ainus kindlam tugipunkt hetkel ikkagi asjaolu, et nii Emori kui Turu-Uuringute ASi maikuiste küsitluste tulemused selles osas, kes pääseb europarlamenti, lähevad kokku.

Meenutuseks, Emori maikuine küsitlus pakkus Tarandile 14-protsendi valijate toetust, Turu-Uuringute ASi samaaegne uuring üksikkandidaatidele kokku 14 protsenti. Mõlemal juhul peaks olema tagatud Tarandi valituks osutumine.

Tuleb siiski arvestada, et nende küsitluste tegemise ja valimiste vahele jääb tõenäoliselt kuni kuu. Kuu, mis on olnud Eesti poliitikas vägagi turbulentne, nagu sai eelnevalt meenutatud.

Mida räpasemaks parteipoliitilised mängud muutuvad, seda enam on see aga vesi protestikandidaat Tarandi veskile. Selle mõistmiseks meenutagem kas või tema reklaamlauset «Vali inimene, mitte part!», mille pikendatud versioonis tähendab «part» lühendit sõnast «partei».

Tarandile kolm kohta?

Värskeim vahend Tarandi menukuse mõõtmiseks on tänane Postimees.ee päevagallup. Kella 16 seisuga oli seal vaieldamatu favoriit ei keegi muu kui Indrek Tarand, kelle poolt lubas hääletada 33,9 protsenti küsitlusele vastanud 3840 inimesest.

Teisele kohale asetus Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 18,7 ning kolmandale Reformierakond 18,3 protsendiga. Sotsiaaldemokraadid saaksid lugejate hinnangul 9,4 ja Keskerakond 8,3 protsenti häältest.

Kui lugejate tahe oleks valijate tahe ja üksikkandidaatidele eelkirjeldatud piire poleks, tähendaks see Tarandile koguni teoreetiliselt kolme kohta. Nii IRL, Reformierakond kui sotsid saaks sel juhul ühe koha.

Loomulikult ei saa seda küsitlust võtta puhta kullana, sest see ei anna läbilõiget ühiskonnast nagu uuringufirmadelt tellitud arvamusuuringud. Meie lugejad on traditsiooniliselt kaldunud taolistes küsitlustes IRLi ja Reformierakonna ning väiksemal määral sotside poole. Pole ju nende seas näiteks reeglina venekeelseid kodanikke, kes kipuvad valdavalt Keskerakonda eelistama.

Võib-olla saabki siit lugeda välja esmalt seda, et suur hulk tüüpilisi lagunenud kolmikliidu erakondade toetajaid on asunud toetama Tarandit.

Kas see muutus on nii suur, et Tarandile antavad «üleliigsed» hääled suudavad muuta tulevast europarlamendi kohajaotust teistsuguseks, kui uuringufirmad mais ennustasid, saame teada juba pühapäeva hilisõhtul.


EMORi ja Turu-Uuringute ASi ennustused mais:

Keskerakond - 2 kohta
Reformierakond - 1 koht
IRL - 1 koht
Sotsiaademokraadid - 1 koht
Indrek Tarand - 1 koht*

* Turu-Uuringute AS küsis toetust üksikkandidaatidele üldiselt, kuid Emori analoogia põhjal võib oletada, et lõviosa nendest häältest peaks minema Tarandile.

Tagasi üles