Asekantsler sekkus õigusemõistmisesse

Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik. Foto: Justiitsministeerium

Samal päeval kui Tallinna ringkonnakohtus kuulutati välja maadevahetuse kriminaalasja otsus, toimus Tallinna ringkonnakohtus teinegi erakorraline sündmus.

Nimelt kutsus ringkonnakohtu esimees Urmas Reinola ootamatult kokku erakorralise üldkogu – nii tsiviil-, kriminaal- kui ka halduskolleegiumi kohtunikud –, et arutada justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku käitumist.

Kohtunike üldkogu otsusena sündis ränk süüdistus. Ringkonnakohus saatis pöördumise justiitsministrile, õiguskantslerile, riigikohtule ja riigikogu õiguskomisjonile, milles süüdistab Aavikut sekkumises õigusemõistmisesse ja kohtute sõltumatusesse.

Viimaseks piisaks karikas sai päev varem kohtunike meililisti (seda loevad kõik Eesti kohtunikud) saabunud Marko Aaviku kiri, milles too süüdistab Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi selles, et too mõistab kohut valesti. Näitena kasutas Aavik ühte tsiviilkohtu lahendit, mis on tema sõnul kohtu väärpraktika.

Kuivõrd kõnealune kohtulahend pole veel jõustunud, sekkus asekantsler pooleliolevasse kohtuasja. Et kohtuasi on alles käimas, pole avalik ka ringkonnakohtu pöördumine justiitsministeeriumi ja teiste institutsioonide poole.

«Eriti räigelt mõjus Aaviku kirja lõpulause,» kirjeldas kohtunike tundeid ringkonnakohtu esimees Reinola.

Nimelt lõpetas Aavik oma kirja umbes nii: NB! Kohtunikud, kui näete oma kolleegide seas samasugust väärpraktikat, siis võtke minuga ühendust.

Põhimõtteliselt kutsub kõrge riigiametnik kohtunikke üles kolleegide peale kaebama.

Aaviku kiri ei puudutanud mitte niivõrd käimasoleva tsiviilasja sisu, kuivõrd kohtumõistmise viisi, täpsemalt seda, kuidas kohus otsuse peab vormistama ja kuidas tõlgendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 444. Viimase pärast on varemgi etteheiteid tehtud, nüüd aga võttis asekantsler Aavik kohtule otse öelda, kuidas asjad käima peavad.

Üks ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik ütles, et asi pole selles, et kohtuotsuseid ei või kritiseerida või arutada – küsimus on ajas, kohas ja isikus. Justiitsministeeriumi asekantsler, kelle tagada on muu seas kohtute sõltumatus, ei saa võtta endale õigust öelda, kuidas kohus peab otsustama.

Urmas Reinola lisas, et see polnud esimene kord, kui Marko Aavik jagab kohtunikele näpunäiteid, kuidas õigust mõista. «Sarnane teema kerkis eelmise aasta septembris,» täpsustas Reinola.

Justiitsminister Hanno Pevkur tunnistas, et Aavik eksis. Saanud neljapäeval kätte kohtunike pöördumise, kirjutas minister oma kantsleritele.

Kuigi Pevkur ütleb, et oli alluvatega resoluutne, ei selgu Pevkuri kirjalikust vastusest reporteri küsimustele ega reporteri jutuajamisest kohtunikega sugugi, kas justiitsminister ikk­a tajub kohtunike pahameele ning oma asekantsleri sekkumise ulatust.

Pevkur kirjutab, et kui ametnikule tundub, et kohus oleks pidanud tegema midagi teisiti, siis peaks ta need teadmised ja tunded endale pidama ja laskma kohtul tööd teha. Samas viitab Pevkur, et on üldisemas plaanis Aavikuga nõus.