Juhtkiri: võimude lahususest, mis võiks olla enesestmõistetav

Võimude lahususe põhimõte kuulub demokraatliku õigusriigi oluliste alustugede hulka. Riigikogu ei võta endale valitsuse rolli, valitsus ei mõjuta kohtuotsuseid ja nii edasi – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tasakaalustavad oma tegevusega üksteist. Eesti põhiseadus ütleb seda täiesti üheselt ning tunnetuslikult peaks see olema sügavalt juurdunud igasse kodanikku, riigiametnikest kõnelemata. Ometi tekib aeg-ajalt küsitavusi, piiripealseid olukordi ja selgeid piiride ületamisi, millele tuleb avalikkuse tähelepanu juhtida. Ikka selle sama riigi vundamendi ja põhimõtete kaitseks.

Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik on kirjutanud kohtunikele suunatud kirja, mis sisaldab teravat hinnangut Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis arutatud kaasusele ning üleskutset sarnastest eksimustest teada anda. Kui asekantsleril antud menetluses kasutatud õigusakti osas võibki olla põhjendatud eriarvamus selle tõlgendamise küsimuses, pole ometi niisuguses vormis lähenemine ilmselgelt kohane. Kohtunike pahameel on õigustatud, eriti kui säärast käitumisviisi on varemgi esinenud.

Sellises olukorras on kohtute haldamise nõukoja kokkukutsumine vägagi mõistlik samm. See on nimelt organ, mis koostöös justiitsministeeriumiga haldab esimese ja teise astme kohtuid ja on niisuguste erimeelsuste klaarimiseks õige koht. Asekantsleri kiri ja eriti selle toon võinuks jääda olemata.