Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Piirivalvejuhist sai uue peadirektori esimene ohver

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Varem Politsei- ja piirivalveametis töötanud Tõnu Hunt siirdub lähikuudel siseasjade erialadiplomaadiks Venemaale.
Varem Politsei- ja piirivalveametis töötanud Tõnu Hunt siirdub lähikuudel siseasjade erialadiplomaadiks Venemaale. Foto: Mihkel Maripuu

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) uue peadirektori Elmar Vaheri oma meeskonna loomise esimene ohver ameti tippjuhtkonnast on piirivalvejuht Tõnu Hunt (47), kes suundub diplomaatilisele tööle Moskvasse.

Siseministeerium väljastas Hundi ametivahetuse ja erialadiplomaadiks saamise kohta eile n-ö poliitiliselt korrektse pressiteate. Selle kohaselt oli ta 39 kandidaadi seast oma 22 aasta pikkuse piirivalvekogemusega parim valik.

Tegelikult oli PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal ametivahetus sundkäik. Vähesed teavad, et Hunt algselt oma kandidatuuri sellele diplomaadikoha konkursile ei esitanud, vaid tegi seda alles siis, kui asutuse juhiks sai eelmisel kuul Vaher.

Uuendusmeelne Vaher ei näinud Hundil kohta oma loodavas meeskonnas ja nii oli viimase konkursile lülitamine igati loogiline otsus. Erialaspetsialistina on tema kogemust idanaabritega koostöö tegemisel raske alahinnata. Pealegi on uus amet kindlasti tasuvam kui praegune piirivalvejuhitöö.

Seda, et Hundi PPAst lahkumine oli sunnitud, võib välja lugeda ka piirivalvejuhi Postimehele antud vastusest, miks ta sellele konkursile läks. «Peadirektor tegi ettepaneku kandideerida, kuivõrd piirivalvel on kõige suurem ja pikaajalisem kogemus rahvusvahelises koostöös,» ütles ta.

Hundi sõnul on tal loomulikult kurb lahkuda inimeste juurest, kellega juba üle kahe aastakümne koos töötatud. Ametikonkursi viimases voorus konkureeris ta viie kandidaadiga ja osutus igati oodatult valituks.

«Tahan seda head tava ja praktikat, mis piirivalvel on naaberriikidega suhtluses kujunenud, viia ka teistesse sisejulgeoleku valdkondadesse. Piirivalve puhul ei ole rahvusvaheline koostöö midagi eraldiseisvat, vaid loomulik lahutamatu osa igapäevatööst,» ütles Hunt.

«Seda formaati ja kogemust, kus eri tasandi inimestel on head kontaktid naaberriigi ametiisikutega, kus suhtlus on äärmiselt professionaalne ning võimalikult sisuline ja vaba formaalsustest, tuleb senisest enam rakendada ka politsei-, kodakondsus- ja migratsiooni-, pääste- ning regionaalvaldkonna teemades,» lisas ta.

Siseministeeriumi praeguse erialadiplomaadi, piirivalve kunagise staabiülema Rein Orava ametiaeg Moskvas lõpeb 31. juulil.

Tagasi üles