Oma eile avaldatud raportis juhib Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Nils Muižnieks taas tähelepanu kodakondsuseta laste olukorrale Eestis. Tema arvates laseb Eesti, nagu teisedki Balti riigid, ennast selles küsimuses liiga palju ajaloost mõjutada ning ei suuda seetõttu seada esiplaanile laste huve ega anna neile võimalust olla sünnist saadik täieõiguslikud ühiskonna liikmed.
Tellijale
Lapse huvid peavad olema poliitikast tähtsamad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külastasite märtsis Eestit ning avaldasite nüüd oma raporti Eesti kohta. Kuidas hindate inimõiguste olukorda Eestis üldiselt?
Eesti on üks paljudest Euroopa riikidest, mis on läbi teinud kasinuspoliitika. Me olime väga huvitatud võimalusest hinnata kasinuspoliitika mõju inimõiguste olukorrale. Minu jaoks oli väga põnev, et visiidi ajal inimestega rääkides mainisid nad majanduskriisi kui minevikusündmust. Nad ütlesid: jah, see oli, aga me elasime selle üle ja see pole enam teema. Ja see on üsna erinev sellest, mida ma olen kuulnud paljudes teistes Euroopa riikides.