Riigikogu võttis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 49 poolthäälega vastu

Riigikogu read pärast 19 tundi kestnud istungit. Foto: Peeter Langovits

Tänasel teisel täiendaval istungil otsustas riigikogu 49 poolthäälega võtta vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu. Veidi üle kahe tunni kestnud istungil andsid opositsioonierakonnad omalt poolt kõik, et eelnõu vastu võtmist takistada.

Kell 20.31 Poolt hääletab 49, vastu 34 riigikogu liiget ning erapooletuid ei ole. Seadusemuudatused on vastu võetud.

Kell 20.30 läheb seaduse muutmise eelnõu hääletusele.

Kell 20.29 on kohaloleku kontroll. Kohalolnuks märgib end 58 liiget, mis tähendab, et saab minna lõpphääletuse juurde.

kell 20.26 sulgeb istungi juhataja läbirääkimised, et edasi lõpphääletuse juurde liikuda.

Kell 20.20 astub pulti Sven Mikser. Mikser ütleb, et ta tahaks väga rääkida eelnõu sisust, aga sisu sisulisel puudumisel on seda väga raske teha.

Kell 20.12 saab riigikogu ees sõna Mihhail Stalnuhhin. Stalnuhhin teatab, et ta ei taha rääkida sellest, millest juba viimased poolteist ööpäeva räägitud on. Oma kõne alustab ta hoopis New Yorgi politsei aastatetaguse soovitusega, mille järgi peaks kannatanu vägistamise ajal lõdvestuma ja seda nautima. «Sellega ma pöördun oma fraktsiooni poole - vaadake, seda reeglit kasutab koalitsioon. Haridusministeerium on nende ajud ära vägistanud.»

Kell 20.09 astub kõnepulti Reformierakonna fraktsiooni liige Paul-Eerik Rummo.

Kell 20.01 saab sõna IRL-i riigikogu fraktsiooni liige Kaia Iva. Oma kõnes avaldab Iva lootust, et «meie noortest kasvaksid sõnapidajad poliitikud»

Kell 19.59 teeb Mihhail Stalnuhhin ettepaneku, et istungi juhataja võiks võtta vaheaja kuni südaööni, mil saab läbi teine täiendav istung. Ta pakub välja, et uuesti võiks kohtuda kell 00.15 erakorralisel istungil. Laine Randjäv tänab, ent keeldub viisakalt kolleegi soovitusest.

Kell 19.54 protseduurilised küsimused jätkuvad. Nii Mihhail Stalnuhhin kui Jevgeni Ossinovski küsivad juba küsitud küsimusi.

Kell 19.50 teatab Laine Randjärv, et praegune olukord on selline, et kui on jõutud kolmanda lugemiseni, siis on võimalik ära kuulata läbirääkimised ja minna lõpphääletuse juurde. Priit Toobal teatab, et Randjärv valetas talle enne, kui Toobal küsis häälte jagunemise kohta. Randjärv vastab, et ta lähtus protokollist.

Kell 19.35 teatab Laine Randjärv, et riigikogu esimehe kabinetti on oodatud fraktsioonide esimehed ja juhatus. Vaheaeg pikeneb taas 15 minuti võrra.

Kell 19.25 pikendab Randjärv vaheaega veelgi - uue korralduse kohaselt peaks istung jätkuma kell 19.35.

Kell 19.10 algavad läbirääkimised ning kõnepulti astub Isamaa ja Res Publica Liidu liige Kaia Iva. Saalis valitseb aga kaos ning müra tõttu võtab istungi juhataja Laine Randjärv vaheaja. Istung jätkub kell 19.25.

Kell 19.02 otsustab Laine Randjärv liikuda edasi läbirääkimiste juurde. Sellest hoolimata protseduurilised küsimused jätkuvad.

Riigikogu opositsioon protesteerib, et riigieksami lävendit puudutavad vastuolulised muudatusettepanekud on eelnõu tekstis kombineeritud üheks, kuigi riigikogu suur saal luba selliseks muudatuseks andnud ei ole. Opositsioon ei ole kindel, et taoline tõlgendus vastab riigikogu kodukorrale. Lisaks väidavad opositsioonisaadikud, et hääletusele pandud eelnõu tekst ei ole ei eelnõu algataja, koalitsiooni ega opositsiooni soov, mistõttu ei saa seda sellisel kujul hääletusele panna.

Poole tunni jooksul ei ole protseduurilistest küsimustest kaugemale jõutud. Seni on kõige uudishimulikemate riigikogu liikmete eesotsas Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestor ja Yana Toom.

Kell 18.53 küsib Mihhail Stalnuhhin Laine Randjärvelt: «Mitu aastat on vaja, et te saaksite üks kord selgeks meie töö- ja kodukorraseaduse?» Stalnuhhin väljendab pahameelt selle üle, et küsimustele vastab istungi hilisemas järgus kultuurikomisjoni esindaja, ehkki töö- ja kodukorraseaduses on kirjas, et kolmandal lugemisel saavad sõna ainult fraktsioonide volitatud isikud.

Kell 18.47 Mailis Reps sõnab, et Keskerakonna fraktsiooni eesmärk oli asendada 1-punktiline eksamilävend 20-punktilisega. Reps küsib, miks on mõlemad lävendid seaduseelnõusse jäetud. Nimelt kiideti heaks Keskerakonna muudatusettepanek, mis seab eksami sooritamise lävendiks 20 protsenti, samas kui sisse jäi ka koalitsiooni poolt lävendiks pakutud 1 protsent.

Kell 18.43 on protseduuriliste küsimuste järjekorras ootamas hulk opositsioonierakondade liikmeid.

Kell 18.36 ei saa istung ikka jätkuda. Riigikogu liige Deniss Boroditš ütleb: «Sain teksti 40 sekundit tagasi ning jõudsin alles kolmanda lõiguni.» Boroditš küsib, kas sellest piisab, et arvamus kujundada. «Kas peate seda demokraatlikuks?» küsib Boroditš istungi juhatajalt Laine Randjärvelt.

Kell 18.28 Kohe istungi algul tunnebSotsiaaldemokraatlikku Erakonna liige Jevgeni Ossinovski muret, kuidas saab eelnõu üle hääletada, kui kõigile riigikogu liikmetele ei jätku tutvumiseks eelnõu teksti. Täiendavate tekstide välja printimise tõttu lükatakse selle arutamine edasi. Istung jätkub kell 18.36.

Eelnõu eesmärk on hariduskorralduse kaasajastamine: paremini tagada kvaliteetse hariduse võrdne kättesaadavus, muuta põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vorme, õppetöö korraldust, kooli juhtimist, õpetajate tööd, nende töö tasustamist ning kooli rahastamise põhimõtteid.

Teise lugemise käigus otsustas kultuurikomisjon eelnõust välja jätta kolme õppesuuna kohustuse gümnaasiumiastmes, samas on eelnõus säte, mis kohustab gümnaasiumi pakkuma õpilastele erinevaid valikuvõimalusi. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku jätta antud eelnõust välja kavandatavad muudatused seoses rahastamisega.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 35 poolt, 51 vastu, 1 erapooletu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.