/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2008/05/16/41566t1h6eaa.jpg)
Autode hädaabikõne süsteemi eCall ettevalmistustega alustatakse 2015. aasta alguses, prognoosis häirekeskuse peadirektor Janek Laev.
Eesti alustab autode hädaabikõne süsteemi ettevalmistustöid 2015. aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon teatas eelmisel nädalal, et komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid autod alates 2015. aasta oktoobrist suutma raske liiklusõnnetuse korral ise hädaabiteenistusele helistada. Automaatse hädaabikõne süsteem eCall aktiveerub kohe, kui sõidukisisesed sensorid tuvastavad raske avarii.
Kuna ettepaneku kohaselt peavad alates oktoobrist 2015 kõikide sõiduautode ja kergveokite uued mudelid olema varustatud eCall-seadmetega, luuakse häirekeskuste jaoks ka taristu, mis võimaldab selliseid kõnesid vastu võtta ja käidelda. Sellega tagatakse automaatsete hädaabikõnede ühilduvus, koostalitlusvõime ja talitluspidevus kogu euroliidus.
«Kui kõik läheb Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt, alustame meie ettevalmistustöid 2015. aasta algusest,» rääkis häirekeskuse peadirektor Janek Laev.
«Me läheme Eestis üle ühele hädaabinumbrile 112 järgmise aasta lõpuks. Peale ühele hädaabinumbrile ülemineku tehnilise arenduse oleme valmis võtma oma tegevusse eCall-teadete vastuvõtuvõimekuse loomise,» lisas ta.
Laev seletas, et sellises järjekorras eCall-teadete vastuvõtuvõimekuse loomine tuleb riigile nii sisuliselt kui ka rahaliselt efektiivsem, kuna peale ühele hädaabinumbrile üleminekut saavad kõik operatiivteenistused (kiirabi, päästeteenistus ja politsei) teate õnnetuse kohta kätte üheaegselt. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi on eCall-süsteemi rakendumise kuupäev 2015. aasta oktoober.
Laev tõdes, et selle meetmega on ELi tasandil tegeletud mõnda aega ning varasemalt liikusid jutud, et seda soovitakse rakendada juba 2010. aastal.
«Riikide häirekeskuste tehnilised lahendused on väga erinevad ja seetõttu ilmselt tekkis diskussioon ning sooviti selgemaid standardeid – kuidas eCall rakendub, millised süsteemid peaksid häirekeskustel olema jne,» rääkis Laev. «See tingis olukorra, kus diskussioon venis ja alles nüüd hakkab kuhugi jõudma.»
Miks on süsteem vajalik?
«Näiteks mõni aasta tagasi toimus Järvamaal öisel ajal kõrvalisel teel avarii, millel ei olnud pealtnägijaid,» rääkis Laev. «Öösel toimunud avariist teatati häirekeskusele alles hommikul. Selgus, et avariis olid hukkunud inimesed. Kui Häirekeskus oleks õnnetusest teada saanud kohe selle toimumise järel, oleks ehk olnud võimalik inimesi päästa.»
«Kiirabi, politsei ja päästjad jõuaksid abivajajani hoopis kiiremini, kui nad saaksid automaatse hädaabikõne kaudu info kiiresti kätte sõltumata sellest, kas sündmusel on pealtnägijaid või ei ole,» lisas ta.
Ka muutuks isiklike sõiduvahenditega Eestisse tulnud turistide abistamine häirekeskusele lihtsamaks.
Negatiivse poole pealt tõi Laev välja, et süsteemil on manuaalse käivitamise võimalus, mida võibolla kiputakse kasutama auto tehnilise rikke puhul, näiteks kui rehv on tühi, kütus otsas või on tegu mootoririkkega.
«Autos on nupp ja sellele vajutades saab ühenduse 112ga, aga sellised väljakutsed hakkavad meid täiendavalt koormama, sest meie roll on sekkuda siis, kui inimese elu ja tervis on ohus,» ütles Laev. «Kui ma ei eksi, siis Hollandis on eCall juba rakendatud ja muude kõnede osakaal hakanud häirima.»
Samas kinnitas ta, et kui tänu eCallile suudetakse kasvõi mõni inimelu päästa, siis see on positiivne.