Teist aastat järjest on gümnaasiumilõpetajad eesti keele riigieksamit sooritanud uue süsteemi järgi. SA Innove eesti keele ja kirjanduse peaspetsialisti Pille Reinsi sõnul on muudatus end igati õigustanud ja julgeb öelda, et tulemused on paremaks läinud.
Eesti keele spetsialist: uus eksamikord on ennast õigustanud
Reinsi sõnul oli juba eelmisel aastal eesti keele eksamitulemus 3,5 punkti kõrgem võrreldes varasemaga ning sellel aastal on tulemus sama. «Keskmine tulemus oli eelmisel aastal üle 62 punkti ning sellel aastal on sama tulemus, eksam on stabiilne ja raskusastmelt võrreldav, võimaldab erinevaid tekste kasutada, võib öelda, et tulemus oli positiivne,» kinnitas Reins.
Reins ütles, et kaheosaline eksam võimaldab õpilasel paremini näidata oma teadmisi ja oskusi ja lisas, et varem määras ainult kirjand lõpphinde, aga nüüd on õpilasel rohkem võimalusi.
«Üks oskus võib olla näiteks nõrgem, oletame, et tekstiloome oskus, siis saab selle tekstimõistmise osaga kompenseerida, » märkis ta.
Tänavu sooritasid eksaminandid kokku 11 298 riigieksamit, nendest 6229 sooritajat olid tüdrukud ja 5069 poisid.
Tema sõnul on üldine tagasiside õpilaste poolt uuele eksamivormile valdavalt positiivne ning kui varem oli võimalus õpilastel kirjandit enne toimumist ette valmistada, siis nüüd on süsteem selles suhtes usaldusväärsem ja objektiivselt paremini hinnatav, sest kõik õpilased pole võimelised pikka teksti looma.
Reins märkis veel, et uus eksamivorm on õiglasem ka poiste suhtes ja poiste ja tüdrukute erinevus on viimasel ajal natukene langenud.
Tänavu sooritasid eksaminandid kokku 11 298 riigieksamit, nendest 6229 sooritajat olid tüdrukud ja 5069 poisid. Eesti keele eksami sooritajaid oli kokku 7925 ja keskmine tulemus oli 62,3 punkti.