Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Karzai peatas julgeolekuleppe kõnelused USA-ga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Afganistani president Hamid Karzai.
Afganistani president Hamid Karzai. Foto: SCANPIX

Afganistan peatas täna Ühendriikidega peetavad kõnelused julgeolekuleppe üle seoses erimeelsustega läbirääkimiste osas islamiliikumisega Taliban, teatas president Hamid Karzai pressiesindaja.

«Afganistani rahukõneluste puhul on USA sõnad ja teod vastuolus,» lausus pressiesindaja Aimal Faizi AFP-le. «President peatas kolmapäeva hommikul läbirääkimised Ühendriikidega kahepoolse julgeolekuleppe (BSA) üle.»

Taliban avas eile Kataris esinduse, Washington avaldas lootust, et kõnelused islamiliikumisega algavad lähipäevil.

Ööl vastu tänast sai Talibani raketirünnakus Bagrami sõjaväelennuväljale surma neli USA sõdurit.

Pressiesindaja sõnul on tüli keskmes asjaolu, et Taliban nimetas Kataris avatud esinduse «Afganistani Islamiemiraadiks», mis oli aastail 1996-2001 võimul olnud islamistide valitsuse ametlik nimi.

«President ei ole rahul esinduse nimega. Me oleme vastu nimetusele «Afganistani Islamiemiraat», sest sellist asja ei ole olemas,» ütles Faizi. «USA oli presidendi seisukohast teadlik.»

Tegu on järjekordse näitega USA ja Afganistani pingelistest suhetest, mis on varem avaliku sõnelemiseni viinud. Karzai on varem olnud vastu USA-Talibani otsekõnelustele, kuid paistab nüüd leppivat islamiliikumise esindusega Kataris.

Ta ütles, et saatis Katarisse saadikud, kes üritavad Talibaniga läbi rääkida. Sel nädalal peaksid algama ka USA kõnelused Talibaniga.

Kuid Karzai on toonitanud, et kõnelused peaksid Katari pealinnast Dohast võimalikult kiiresti Afganistani kolima.

NATO andis eile Afganistanis julgeolekuülesanded ametlikult üle kohalikule politseile ja sõjaväele. Järgmise aasta lõpuks lahkub riigist umbes 100 000 sõdurit, kellest 68 000 on USA-st.

Kuid mingi Ühendriikide kontingendi jäämist riiki peetakse hädavajalikuks Kabuli valitsuse kindlustamiseks ajal, mil Taliban oma vaenutegevust jätkab.

Tagasi üles