Sajad inimesed on aeglase menetluse tõttu aastaid kahtlusalused

Foto: Elmo Riig

2012. aastal kontrollis riigiprokuratuur 84 kriminaalasja, kus inimene oli olnud kahtlustatava staatuses rohkem kui neli aastat. Aasta lõpus oli 120 kriminaalasja, kus isik oli olnud kahtlustatav kolm kuni neli aastat, ja 165 kriminaalasja, kus inimene oli olnud kahtlustatav kaks kuni kolm aastat.

Riigi peaprokurör kirjutab oma aastaaruandes, et Euroopa Inimiõiguse Kohus on pööranud korduvalt Eesti ja teise Euroopa riikide tähelepanu vajadusele tõhustada kontrolli kriminaalmenetluse läbiviimise üle mõistliku aja jooksul.

Mõistliku aja põhimõttest rääkides peetakse eelkõige silmas kohtumenetlust. Samas on selge, et kriminaalmenetluses on sellega lahutamatult seotud ka eeluurimise läbiviimise aeg.

Täpset tähtaega, kui pikk võiks mõistlik menetlusaeg olla, ei ole seadustes ette nähtud, kuna see sõltub konkreetse asja keerukusest, mahukusest ning menetluse käigust. Samas ollakse seisukohal, et juhul, kui isik on kahtlustatav üle nelja aasta, hakkab üldjuhul mõistlik menetlusaeg lõppema.

2012. aastal kontrollis riigiprokuratuur 84 kriminaalasja, kus isik oli olnud kahtlustatava staatuses rohkem kui neli aastat, samas kohtueelne menetlus veel kestis. 26 kriminaalasjas oli aktiivne menetlus peatunud põhjusel, et kahtlustatav on tagaotsitav. 16 kriminaalasja saadeti kohtusse.

Üheksa kriminaalasja puhul leiti, et mõistlik menetlusaeg ei ole veel ületatud. Ülejäänud kriminaalasjad lõpetati erinevatel põhjustel. Neist kolm põhjusel, et riigiprokuratuuri hinnangul oli mõistlik menetlusaeg ületatud.

2012. aasta lõpu seisuga oli 120 kriminaalasja, kus isik oli olnud kahtlustatav kolm kuni neli aastat, ja 165 kriminaalasja, kus isik oli olnud kahtlustatav kaks kuni kolm aastat.