Kultuurikava koondab sündmuste infot, samas jagades seda laiali üle Eesti erinevate sündmuskalendrite kaudu. Ots märgib, et nii kultuurisündmuste korraldajatel kui ka nende kohta info otsijatel on vajadus ühtse kalendri järele.
«Näiteks linnavalitsustel, millel on mitu allasutust, on vaja sisestada sündmuste infot ja seda siis erinevate keskkondade vahel jagada. Seda ei peaks tegema mitu korda,» on Ots kindel. Ots toob näiteks Viljandi linnavalitsuse, mis sisestab kõigi allasutuste info Kultuurikava keskkonda, ning vajalik teave jaguneb juba ka raamatukogu, kultuurikeskuse ja spordikeskuse kodulehtedele.
Just Viljandis ongi Kultuurikava Otsa sõnul hetkel kõige paremini sisse töötatud ning seda kasutavad palju nii korraldajad kui publik. Rohkem kasutatakse seda piirkondades, kus Kultuurikava kalendrid on lisatud omavalitsuste ja kohalike ajalehtede kodulehekülgedele.
Ka Kultuurikava juured on Viljandis – juba 2000. aastal avati seal lehekülg «Nädal Viljandis», millest 2007. aastal sai portaal kultuuri.net. Mullu muudeti taas nime, seekord vägagi proosalisel põhjusel, et venekeelse eitusega Kultuurineti nime lõpus suurt osa potentsiaalsest kasutajaskonnast mitte eemale peletada.
Hetkel leiab Kultuurikava juba nii Postimehe kui selle sõsarväljaannete kodulehtedelt, lisaks kasutavad Kultuurikava näiteks Sirp ja Keskus ning Põhjarannik ja Lääne Elu. Erinevatesse kalendritesse jagatavad Kultuurikava kalendrid võimaldavad Otsa sõnul filtreerida, mida esmajoones näidata. Nii saab kodulehele valida näiteks kalendri, mis näitab esilehel kas valla või maakonna sündmusi, soovi korral lisaks näiteks naabervalla või -maakonna sündmusi