/nginx/o/2013/06/10/1819516t1h8a91.jpg)
Suurimal demokraatia eest võitlejal USAl lasub tõsine süüdistus – privaatsusõiguse rikkumine. Seda mitte ainult oma kodanike hulgas kahtlustatavate kurjategijate, vaid iga kodaniku, ka liitlaste seas.
Suurimal demokraatia eest võitlejal USAl lasub tõsine süüdistus – privaatsusõiguse rikkumine. Seda mitte ainult oma kodanike hulgas kahtlustatavate kurjategijate, vaid iga kodaniku, ka liitlaste seas.
Probleem seisneb andmete kogumises ja töötlemises. Teatud viisidel on selline tegevus õigusaktidega täiesti lubatud. Näiteks Eestis reguleerib seda küsimust põhiseaduse § 43, mis ütleb, et «igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe välja selgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.». Kuid praeguse skandaali valguses seisneb põhiprobleem selles, kas USA toimib lubatud piirides – ja mitte üksnes omaenda kodanike, vaid ka välisriikide kodanike suhtes.