Tallinna linnajuhtide sõnasõda haiglateemal

Imik Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusosakonnas. Foto: Küllike Rooväli

Kõige radikaalsema ettepaneku järgi võiks pealinnas olla üks linnahaigla ning üks regionaalhaigla koos lastehaiglaga.

Kaks Tallinna keskerakondlasest abilinnapead ning linnale kuuluvate, aga konkureerivate haiglate nõukogude esimehed Taavi Aas ja Merike Martinson on asunud vastastikku avalikku võitlusse enda juhitavate haiglate positsioonide kindlustamiseks.

Eelmisel nädalal kirjutas Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) nõukogu esimees Aas Postimehes, et peab õigeks pealinna kahe haigla ühendamist. Oma kirja alustas ta väideldes kaasabilinnapea, Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) ja Tallinna lastehaigla nõukogu esimehe Martinsoniga.

«Martinson on siiani olnud haiglate ühendamise vastu, sest kahtlemata kaasneb sellega probleeme – väga suure meditsiinilise asutuse juhtimine on krõbe väljakutse, kuid ka tema on tunnistanud, et tulevikku arvestades on see õige otsus,» kirjutas Aas ja lõpetas oma kirja üleskutsega: «Pean õigeks kahe Tallinna keskhaigla ühendamist.»

Tänase Postimehe arvamusküljel vastab Martinson oma kolleegile: «Seitse kuud tagasi järjekordse laiapõhjalise arutluse ja analüüsi põhjal võttis linnavalitsus seisukoha – lähiaastail Tallinna omanduses olevaid haiglaid ei ühendata.»

ITK koondab töötajaid

Linnahaiglate ühendamist kui poolkuuma kartulit on pealinnas siiani käest kätte veeretatud pigem sotsiaalministeeriumi ehk riigiga. Eelmise sotsiaalministri Hanno Pevkuri viimane tegu oli saata Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kiri, kus muretses kahe pealinnale kuuluva haigla majandusseisu pärast ja tegi ettepaneku kaaluda nende liitmist.

Sellele vastas Savisaar Martinsoni viidatud analüüsi põhjendustega, kus eksperdid soovitasid erinevaid haiglaid ühendada. Üks variant oleks ühendada ITK ja LTKH. Teine variant oleks ühendada kolmas pealinnale kuuluv haigla – Tallinna lastehaigla Põhja-Eesti regionaalhaiglaga (PERH), aga sinna ehitataks juurde sünnitusmaja. Analüüsiti ka olemasoleva olukorra säilitamist.

Linnavalitsuse seisukohaks jäi, et lähiaastail linnahaiglaid ei ühendata, kuid alustatakse pealinnale uue tervishoiu arengukava koostamist.

ITK juht Ralf Allikvee, kes on oma asutust juhtinud regionaalhaigla taseme suunas, on tuline kahe haigla ühendamise pooldaja. Tema hinnangul jaguks Põhja-Eestis patsiente lisaks PERHile veel ühe samal tasemel Tallinna linnahaigla jaoks. Ehk sisuliselt oleks Eestis kolm kõrgema taseme haiglat, millest üks on Tartu Ülikooli kliinikum.

Haiglajuhid täna meeri jutul

Sel aastal on ITK tiivad olnud kärbitud: kiire areng nii erialade laiendamise kui ka töömahtude kasvatamise mõttes on seisma jäänud, sest haigekassa ei suurendanud sel aastal nende lepingut endises tempos.

See tähendab, et Allikvee koondab töötajaid, ta pole enamikul arstidel palka tõstnud – palgad olid varem samal tasemel, mida streigiga nõuti, samuti on ta loobunud igasugustest remonditöödest, et miinusest plussi jõuda. Samamoodi on keerulises seisus LTKH.

Üks konks võimalike muudatuste sees on Tallinna lastehaigla. ITK naistekliiniku sünnitusosakond on arendanud end tipptasemele, et päästa terviseprobleemidega sündivaid imikuid. Suure hooga areneb ka LTKH naistekliinik-sünnitusmaja. Kui teostub plaan, et lastehaigla juurde ehitatakse sünnitusmaja, peab üks praegustest oma uksed sulgema.

Lastehaigla tulevik läheb tervishoiu eest vastutavale abilinnapeale Martinsonile kui selle asutuse endisele juhile eriti korda. Ka oma vastusloos Aasale toob ta eeskujuna näiteks lastehaigla ja selle suurepärase majandamise praeguseni.

Pealinna tervishoiu eest vastutav abilinnapea kutsub oma loo lõpus üles: «Lõpetagem keskhaiglate ühendamise ambitsioonikas, kuid argumenteerimata väljakuulutamine.»

Nüüdseks on majandusraskustes Tallinna haiglate juhid kutsutud linnapea Savisaare juurde.