/nginx/o/2013/06/18/1840312t1h6fbc.jpg)
Riigikeele eesti peredes õpetamise programmid on üldjuhul mõeldud kodakondsuseta või kolmandate riikide kodakondsusega lastele. Narva humanitaargümnaasiumi direktori Nadežda Tšerkašina (pildil) sõnul pole see nõue aga alati põhjendatud.
Keelekümblus annab häid tulemusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muidugi võidavad kodakondsuseta lapsed neist projektidest, olles teel Eesti kodakondsuse saamise poole,» sõnab Tšerkašina. «Siiski arvan, et ka Eesti kodanikest laste jaoks oleks niisugune keelekümblus vajalik nende eesti keele oskuse parandamisel. Keeleprojektid «Veeda vaheaeg Võrumaal» on meie laste hulgas väga populaarsed, loodan, et neis saavad osaleda ka Eesti kodanikud.»
Tšerkašina ei varja, et on õpilaste osavõtu tulemustega Pille Kulbergi keelekümblusprojektides rahul. «Paljud lapsevanemad suhtuvad keelekümblusse väga hästi. Kolmteist aastat tagasi saatsin ma samasuguse programmi raames oma lapsed eesti peredesse, nii et mul on sellest lapsevanemana ettekujutus olemas. Nüüd löön Pille Kulbergi projektis kaasa kooli direktorina,» jutustab ta.